Avaldatud: 7. november 2012Kategooriad: Uudised

Põllumajanduse järgmise finantsperioodi (2014-2020) ja eriti otsetoetuste suuruse üle on diskuteeritud juba vähemalt kolm-neli aastat. Selgusele peaks jõudma ehk eelarve tegelikest arvudest rääkima 2013. aasta kevadel.

Valitsuse positsioonid kõlavad loomulikult vastuvõetavalt nii põllumeestele kui ka opositsioonile ja avalikkusele. Oleme kuulnud 90-protsendisest EU keskmisest hektari otsetoetusest, mis peaks olema ca 159 eurot hektari kohta. See on Eesti ametlik positsioon.

Tegelikkus on hoopis teine. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder (IRL) on rääkinud ka 75-protsendisest EU keskmisest hektaritoetusest ja Euroopa Komisjon räägib koguni 58-protsendisest! Milliseks siis toetusprotsent Eestile päriselt kujuneb, näitab aeg.

Ministrile on muidugi tähtis, et ta saaks eesti rahvale ja Riigikogu opositsioonile näidata, kui vapralt ta võitleb Euroopas valitsuse positsiooni eest ja Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime eest. Aga me ei tea, kui palju ta selgitab meie põllumeeste olukorda oma kolleegidele ja kui palju püüab ta nendega koostööd teha Eesti põllumeestele soodsamate otsetoetuste saamiseks.

Küll on ministrile appi tulnud teised põllumajanduse ja maaeluga seotud institutsioonid. Näiteks maikuus esitasid hektaritoetuse suurendamiseks Euroopa Komisjonile ühispöördumise Eesti, Läti ja Leedu parlamentide maaelukomisjonid ning Balti Assamblee delegatsioonid. Baltimaade põllumajandusorganisatsioonid saatsid kevadel oma pöördumise ka Euroopa Liidu põllumajandusvolinikule Ciolosele. Nimetatud organisatsioonid korjasid Eestis ka toetusallkirju. Eriti hea, et seekord on põllumeestele järgmisel finantsperioodil konkurentsivõimelise hektaritoetuse maksmise eest oma pooldava toetuse andnud ka avalikkus. Omapoolse toetusavalduse on esitanud ettepanekuna ka üle 60 Riigikogu liikme ja tõenäoliselt toetab Eesti positsiooni maaelukomisjoni kaasabil ka kogu Riigikogu.

Seega on ära tehtud väga tugev lobitöö, et Eesti põllumeest õiglase hektaritoetuse saamiseks väärikalt toetada. Nii on meie põllumajandussektoril õigustatud ootus õiglast tulemust saada. Põllumajandusminister on lausa kohustatud tagama Eestile 90-protsendise hektaritoetuse Euroopa keskmisest tasemest uueks eelarveperioodiks. Seda enam, et IRL-i juht Urmas Reinsalu põllumeestele esinedes nii enesekindlalt lubas Euroopa Liidu eelarvekava blokeerida. Sedavõrd kõrge ambitsioon eeldab tõesti tugevat selgitustööd teiste riikide valitsusesindajatega ja kindlasti ka meie oma peaministri Andrus Ansipiga, kes eelarveküsimustes tegelikult esindab riiki Euroopa Liidu ülemkogul. Ma küll ei tea, et valitsuskoalitsiooni lepingus selline kokkulepe sees oleks – kui, siis ehk salaprotokollis.

Isegi ootamatu, kuid väga sümpaatne on Reformierakonna märgatav huvi põllumajanduse valdkonnas. See meenutab aastat 2007 – kui varem ei olnud Reformierakonna jaoks pensionäre olemas, siis ühtäkki esines peaminister koos pensionäridega valimisreklaamis; ning nüüd – oh imet! – kiidab peaminister isiklikult põllumeeste ees jõuliselt põllumajandustootmise tulemusi. Samuti on välisminister Urmas Paet oma diplomaatilistel kohtumistel korduvalt poetanud meie põllumeeste püüdluste kohta tunnustavaid sõnu. Näib, et ka reformierakondlased märkavad aja muutumist.

Kui Eesti poliitikud on nõnda üksmeelsed ja nende lubadused on nii paljutõotavad, jääme siis põnevusega ootama põllumeestele paremaid tingimusi alates 2014. aastast.

ESTER TUIKSOO, Lõuna-Eestist valitud Riigikogu saadik, Keskerakond 
Kesknädal
 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/