Eesti seakasvatajad direktiivi ei pelga

Eesti seakasvatajad direktiivi ei pelga

Järgmisel aastal jõustuv tii­nete emiste elutingimuste pa­randamise direktiiv Eesti sea­farme kuigivõrd ei mõjuta, ku­na nüüdisaegsed moodsad si­galad vastavad juba kõrgen­datud nõudmistele ja paljud farmid emiseid ei peagi, vaid eelistavad osta põrsaid, kirju­tas Delovõje Vedomosti.

"Kuna nendest muutustest olime teadlikud juba 2002. aas­tal, jõudsid seafarmid kümne aastaga muudatusteks ette val­mistuda," ütles põllumajandus­ministeeriumi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo peaspetsialist Margus Proses. "Näiteks munadega oli hoopis teine lugu, kui tuli kanapuure ümber ehitada. See tõstiski munade hinda."

Euroopa Liidus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril tiinete emiste elutingimuste parandamise direktiiv põhjustab spetsialistide sõnul sealiha kallinemise.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Aavo Mölder ütles, et praegu peab Ees­tis tiineid emiseid 34 seafarmi. "Ekseko on sellel turul mono­poolses seisuses. Samuti annab ettevõte oma põrsaid nii-öelda rendile ning seejärel ostab tagasi juba liha," seletas Mölder.

Hinnatõusul pole direktiiviga pistmist. Tootjad märgivad, et direktiivist rohkem muret teki­tab pidev elektri ja söötade hin­natõus. "Kui varem maksis odrakilo 1,30 eurot, siis nüüd on see kaks korda kallim," tõi Mölder näite. Ta on veendunud, et jõu­sööda ja elektri kallinemise tõt­tu tõuseb mingil määral ka sea­liha hind.

"Üle 80 protsendi Eestis too­detud sealihast tuleb suurtelt tegijatelt – Eksekolt, Rakvere Lihakombinaadilt – kes suudavad hindu stabiilsena hoida," mär­kis Mölder.

Tootjad ennustavad sealiha hinna tõusu. Peaaegu kõik Delovõje Vedomosti küsitletud toot­jad olid veendunud, et sealiha kallineb. Samas ei julgenud kee­gi ennustada, kui palju.

Proses avaldas aga arvamust, et sealiha hind jääb püsima.

Eesti toitlustuskohti sealiha kallinemine ei hirmuta. Šašlõkibaaride omanike sõnul on kodu­maine sealiha niigi liiga kallis. "Toitlustusasutused eestimaist sealiha ei kasuta, 98 protsenti neist pakub importliha," seletas Ani šašlõkibaari omanik Martiros Pogosjan.

Ani ostab näiteks sealiha Ungarist, Taanist, Soomest, Iirimaalt, Inglismaalt ja Hispaa­niast. Neis riikides on liha hind 3,5-6 eurot kilo. Eestimaise sea­liha hinnad aga algavad 5,5-6 eurost, võrdles ettevõtja.

"Suurem osa kodumaisest sealihast, 15 500 tonni aastas, läheb Venemaale. Samuti müüb Eesti sealiha Leetuja Poola," üt­les Mölder.

Peamine probleem seisneb ebavõrdses konkurentsis – kõi­kidest Euroopa riikidest on Ees­til kõige väiksemad põllumajandustoetused. Seega saavad Soo­me, Taani ja Iirimaa müüa oma sealiha tunduvalt madalama hinnaga kui meie tootjad.

"Eestis toodetud sealiha on hea kvaliteediga, kuid meile ei ole see taskukohane ja seetõttu läheb liha eksporti," märkis Mar­gus Proses. "Oma kvaliteetse liha viime me välja, aga sisse toome madalama kvaliteediga liha."

Äripäev (06.08.2012)

2012-08-08T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 8. august, 2012|Uudised|