Martha-Beryl Grauberg
25.04.2013
Venemaa kehtestas mullu märtsis sisseveokeelu ELi elussigadele, see on kõige rohkem puudutanud Balti riikide seakasvatajaid, kelle ekspordist suurem osa läks seni just Venemaale. Põllumajandusministeeriumi teatel tuleb seakasvatajatel silmas pidada, et Venemaa soovib ise oma seakasvatust edendada, mis võib Eestile tähendada Vene turu osakaalu vähenemist.
Eelmise aasta märtsis kehtima hakanud keeld ei ole seakasvatajate ekspordikoguseid vähendanud, pigem müüakse seni Vene turule läinud sead teistesse Balti riikidesse ja Poolasse. Seal aga ei ole hind nii hea, kui Venemaal, vahendasid ERRi raadiouudised.
"Kui me saime eluskaalu eest Venemaalt kuskil 1,5 eurot, siis praegu on hind kuskil 1,20-1,25," ütles Tartu Agro juht Aavo Mölder.
Saaremaa Valjala söödatehase seafarmide juhataja Margus Õunpuu märkis, et sööda või teravilja hinnad kasvavad aastas 15%, kuid liha hinnad on kasvanud ainult 5%.
Keelu kehtestamise ajendiks olid väidetavad karantiininõuete rikkumised. Lähiajal saabuvad Venemaa veterinaarametnikud kontrollima, kas nende ettekirjutused on täidetud ning just kontrolli tulemused on keelu tühistamise eelduseks, ütles põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank.
"See ongi väljapääs olukorrast, et ega Venemaa ei saa seda keeldu äkitselt ära võtta, vaid Venemaa seisukohalt selle keelu äramuutmise põhjuseks saab ikkagi olla paranenud olukord. Sellepärast ongi plaanis, et Venemaa vetametnikud tulevad olukorda uuesti kontrollima. Kõigepealt on neil plaanis minna Leetu, siis Eestisse ja mõni aeg hiljem Lätti," ütles Šank.
Tema sõnul võib keelu taga näha ka Venemaa enda ambitsioone seakasvatuse vallas.
"Venemaa pole sellest ka mingit saladust teinud, et tal on eesmärgiks saavutada paljude toodete osas isevarustustase ja mõnedes sektorites on see ka õnnestunud. Näiteks Venemaa on suurt edu saavutanud linnulihatootmises ning seakasvatus on ka üks valdkond, kus Venemaa praegu püüab tugevalt arendada oma tööstust," märkis Šank.
Ta tõdes, et pikemas perspektiivis peaksid Eesti seakasvatajad arvestama sellega, et Vene turg muutub väiksemaks. "Kõige keerukam on Venemaal saavutada isevarustust piimatoodete osas, nii et siin on pika perspektiivi planeerimisel mõnevõrra teistsugune olukord. Aga seakasvatus on suhteliselt paindlik asi ja siin võib tõesti olukord, kus Venemaa isevarustustase läheneb 100 protsendile, saabuda õige pea."
See aga ei tähenda, et kaubandust üldse ei toimu. Küsimus on Šangi sõnul siis kaubanduspartnerites ning eksporditavas kaubas.
Toimetas Inga-Gretel Linkgreim
ERR Uudised
