Eestis kasvatatud kaubakala müügimaht oli Statistikaameti andmetel 2013. aastal 733 tonni, mis on ühtlasi taasiseseisvunud Eestis rekordtase.
| 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | |
|---|---|---|---|---|---|
| Vikerforell | 549 | 487 | 334 | 455 | 465 |
| Karpkala | 45 | 39 | 37 | 38 | 43 |
| Muu kala | 26 | 49 | 17 | 86 | 223 |
| Toidukalamari | 7,4 | 4,5 | 0,1 | 4,1 | 5,0 |
| Jõevähk | 2,0 | 0,4 | 0,6 | 0,1 | 0,4 |
Allikas: Statistikaamet
Mahu poolest kõige olulisem on vikerforell 465 tonniga, andes üle 60% Eesti vesiviljelustoodangust. Karpkala müügimaht oli 43 tonni ja muu kala osakaal kokku oli 223 tonni. Lisaks kaladele müüdi Eestis möödunud aastal 0,4 tonni jõevähke ja 5 tonni toidukalamarja.
Peale vikerforelli ja karpkala kasvatatakse Eestis näiteks ka angerjat, arktika paaliat, angersäga, tuurlaseid (siberi tuur, vene tuur). Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud kalakasvandusi on Eestis 29 ja neile lisandub veel 18 vähikasvandust.
Kui 2010. aastat võib pidada Eesti vesiviljelusele katastroofiliseks, mil erakordselt kuum suvi põhjustas kalade ja vähkide massilist hukkumist ning müügimahtude märkimisväärset vähenemist, siis nüüd võib väita, et vesiviljelussektor on mõõnast üle saamas.
Eduard Koitmaa, Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist
