Avaldatud: 12. aprill 2021Kategooriad: Muld, UudisedSildid: , ,

Allikas: EIP-AGRI teeninduspunkt
Artikkel avaldatud esmakordselt maainfo.ee veebis 8. oktoober 2020. a

Muldade reostumist põhjustab nii keemiliste väetiste ja pestitsiidide liigne kasutamine kui ka loomasõnniku, läga ja reoveesette vale käitlemine. Mulla niisutamine reoveega, mis sisaldab näiteks farmatseutilisi saasteaineid, võib saastata ka põllumajanduslikku mulda. Ennetamine on võtmetähtsusega – ja see on odavam kui “ravi”. Põllumajanduse säästev majandamine ja mullakaitse tavad võivad parandada mulla tervist ja mulla viljakust ning aidata vältida mulla saastumist.

2019. aastal kutsuti kokku EIP-AGRI muldade saastumise fookusgrupp (Protecting agricultural soils from contamination). Grupi ülesandeks oli loetleda peamiseid mulla saasteaineid erinevates piirkondades ning meetodeid mulla saastumise vältimiseks. Grupp töötas erinevate materjalidega ning kogunes kahel korral.

Allikas: EIP-AGRI fookusgrupi raport

Eksperdid loetlesid mitmeid häid põllumajandustavasid:

  • Mulla katmine kattekultuuride või taimestikuga võib suurendada mulla viljakust vähendades väetiste ja pestitsiidide kasutamise vajadust ning saastumise võimalust.
  • Külvikord, põllukultuuride kombineerimine kaunviljadega ja mullaharimine võib parandada mulla kvaliteeti ja viljakust, “relvastades” mulda saastumise vastu.
  • Täppisviljelus võib aidata vältida kemikaalide liigset kasutamist ja seega saastumist ning säästab rahakotti.
  • Uuenduste rakendamine ja koostöö teadlastega võivad avada uusi võimalusi.

EL mullamissioon: Kaitsta mulda tähendab kaitsta elu. (pdf, eesti keeles)

Kas teadsid, et ilma terve mullata ei oleks laual toitu? (artikkel inglise keeles)

Loe mullamissiooni ametlikku raportit (praegu veel vaid inglise keeles)


Lisaks taustateabele koguti ideid järgmisteks innovatsiooniprojektideks.

1 Põllumajandusmulla saastumise allikad

  • Põllumajandusmullas leiduvate uute saasteainete (farmaatsiatooted, veterinaarravimid ja kosmeetikatoodete jäägid) mõju hindamine: sisendid, kontsentratsioonid, biosaadavus, käitumine mullas ja toksiline mõju.
  • Plastid põllumajandusmuldades: võimalikud allikad, transport, sisu ja käitumine mullas, plasti lagunemise järel lekkinud ühendid ja nende toksilisus mulla elustikule, plastikprahi lühiajaline ja pikaajaline mõju mulla mikrobioomile ja taimedele, erinevate polümeeride biolagunemine mullas.
  • Saasteainete omastamine põllukultuuride poolt, nende sisenemine inimeste toiduahelasse ja tagajärjed inimeste tervisele
  • Biojäätmetel (nt sõnnik, läga, reoveesetted, kompost, biosüsi) põhinevate toodete tehnoloogiline muundamine, et võimaldada toitainete ja orgaaniliste ainete väärindamist, vältides nende saasteainete sattumist mulda.
  • Põllukultuuride ja mulla muutuste seosed mulla tervisliku seisundiga
  • Põllumajandusmullas leiduvate saasteainete biosaadavuse ja vees lahustuvuse hindamine, et kaitsta põllukultuure ja vett

2 Mullaseire farmi tasandil

  • Kehtestada ühtsed mullaproovide võtmise metoodika, et hinnata ja jälgida mulla kvaliteeti põllumajandustootja vajaduste põhjal: proovide võtmise intensiivsus, laborianalüüsid ja GIS-põhise avatud lähtekoodiga teabesüsteemi loomine katastri põhise maaregistri tasandil. ELis mulla majandamist käsitlevate menetluste kavandamine, mis oleks kooskõlas ka õigusaktidega mis reguleerivad toitainete sisaldust mullas (mida omakorda mõjutavad nii mikrokliima, mullatüübid kui topograafia).
  • Lehestiku toitainete sisalduse sidumine väetiste vajaduse määramisega.
    Mitmeid aastaid on kasutatud lehestiku analüüse põllukultuuride toitainevajaduse määratlemiseks. Siiski ei kasutata seda meetodit hoogsalt, peamiselt laboriseadmete ja kvalifitseeritud töötajate vähesuse tõttu. Vaja on suurendada neid rajatisi, mis aitaks kulutõhusalt ja kiirelt põllumajandustootjaid nõustada: millal ja kuidas väetisi põllukultuuri vajadusi arvestades kasutada.

3 Bioloogiline parandus

  • Testida alternatiivseid kultuure madala kvaliteediga põllumajandus- või piirmaade jaoks: leida sobivad kultuurid, mida saaks kasvatada teistele kultuuridele ebasoodsates tingimustes ning mis tooksid kasu nii põllumajandustootjatele kui ka keskkonnale.
  • Toiduks mittekasutatavad põllukultuurid kui alternatiivid mulla tervendamiseks erinevates Euroopa kliimapiirkondades
  • Põllumajandusmullas leiduvate saasteainete biosaadavuse ja lahustuvuse hindamine, et kaitsta põllukultuure ja vee kvaliteeti
  • Puhverribad pinnavete lähedal bioloogilise mitmekesisuse aladena ja saasteainete kogujatena

4 Täppispõllumajandus

  • Täppispõllumajanduse meetodite standardimine ja valideerimine: põllumajandustootjate jaoks tegevuskava väljatöötamine.
  • Seire- ja hindamise vahendite loomine keskkonnamõjude ja täppispõllumajanduse eeliste jaoks
  • Tehnoloogiate arendamine nende väikesemahuliste põllumajandustootjate jaoks, kes kasutavad droone taimekaitsevahendite pihustamiseks.

5 Säästev majapidamine

  • Säästvate põllumajandussüsteemide arendamine, mis võimaldavad rakendada taimede füsioloogilistest vajadustest lähtuvaid väetisekoguseid

Loe fookusgrupi raporteid SIIT

Loe mullamissiooni ametlikku raportit (praegu veel vaid inglise keeles)

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/