Aastakümneid ohtlikuks jäätmeks loetud põlevkivituhk võib uuringute kohaselt olla laialdaselt kasutust leidvast biomassituhast kohati ohutum. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et põlevkivituhale võiks otsida põllumajanduses ja ehitussektoris aktiivsemalt rakendusi.
Eesti põllumajandusmaast kuulub riigile väike osa – kokku on riigiomandis umbes 119 263 hektarit põllumajandusmaad. Sellest maast on ligikaudu kolm neljandikku Maa- ja Ruumiameti ning üks neljandik RMK valitsemisalas.
Viimastel aastatel on põllumajanduses üha sagedamini juttu süsinikust, kliimamõjust ja süsinikukrediitidest. Paljude tootjate jaoks tekitab see õigustatud küsimusi: Mis asi süsinikukrediit üldse on? Kas see on järjekordne skeem või midagi, mis võib ka päriselt kasu tuua? Lühike vastus on: süsinikukrediidid on viis, kuidas põllumajanduses tehtavaid keskkonnasõbralikke muudatusi saab mõõta, tõestada ja rahaliselt väärtustada. Pikem vastus vajab aga natuke lahtiseletamist.
Eesti Maaülikool ja EMÜ Mahekeskus on välja andnud järjekjekordse, juba kuuenda eelretsenseeritud artiklite kogumiku „Teaduselt mahepõllumajandusele 2025“, mis koondab aastatel 2022–2025 läbi viidud uuringute tulemusi. Kogumik on suunatud mahetootjatele ja kõigile huvilistele, pakkudes teaduspõhist teavet selle kohta, kuidas toota toitu võimalikult loodushoidlikult, hoides mulda, vett ja elurikkust. Väljaandes on 13 eestikeelset lühiartiklit, mis annavad põhjaliku ülevaate Eesti mahevaldkonna uuringute hetkeseisus
Rahvusvahelisel mullapäeval, 5. detsembril 2025 avaldas SOB4ES projekt Mulla hindamise protokollide käsiraamatu. See on põhjalik juhend, mille eesmärk on ühtlustada mulla tervise seiret kogu Euroopas. Käsiraamat pakub standardiseeritud, praktilisi ja teaduslikult valideeritud protokolle mulla füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omaduste hindamiseks.
Alar Astover: „Armastus mulla vastu ja tema tähtsuse mõistmine on suurenenud ja keegi ei häbene enam mullast rääkida. Loodan väga, et armastuse faasist jõutakse edasi arusaamise ja teadmisteni.“ Septembris 2025 ajalehes "Sirp" avaldatud Intervjuus kutsume lugeja kaasa rändele, mis algab koduõuest ja viib sügavale Eesti muldade maailma. Mulda ei tohi pidada enesestmõistetavaks. Kuidas on võimalik, et ühe õhukese mulla peal elavad terved ühiskonnad ja rahvad? Milline on meie maa viljakuspotentsiaal?
Otsekülv vähendab erosiooni ja soodustab mulla bioloogilist aktiivsust, kuid selle kliimamõjud näivad Soome tingimustes väikesed. See ilmneb Soome Loodusvarade Instituudi (LUKE) teaduri Henri Honkaneni doktoritööst, milles uuriti otsekülvi mõju süsinikuringele ja kasvuhoonegaaside heitkogustele savi- ja turbamuldades. Henri Honkanen kaitseb oma väitekirja 7. novembril 2025
Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik selgitab hijuti avaldatud õppevideos elurikkuse olemust ja selle olulisust erinevatel tasanditel. Miks me vajame elurikkust põllumajanduses ning kuidas seda soodustada.
Muld on ühtaegu tootmisvahend ja elu alus. Seetõttu tasub üle vaadata, kus võivad peituda kitsaskohad, ning teha vastavad järeldused. METKi väetistarbe mullaseire viimase viie aasta koondandmed näitavad taimetoitainetega varustatuse murettekitavat olukorda – põllumuldades valitseb progresseeruv fosfori liig ja kaaliumi puudus ning muldade happesus, millest on omakorda mõjutatud fosfor ja kaalium.
Taimekasvataja suurim vara on tema põllumuld. Kui seni on rõhk olnud mullaharimise vähendamisel ja vahekultuuride kasvatamisel, siis järjest enam on tõusnud fookusesse loomade roll mullaseisundi parendamisel. Nii tekkis taimekasvatusettevõtte Mäemõisa OÜ juhil Sander Hiirel idee tuua loomad tagasi oma põldudele.
