Eksporti ergutaks põllumajandustoodangu töötlemine

Eksporti ergutaks põllumajandustoodangu töötlemine

Eesti peaks enam keskenduma oma põllumajandustoodangu töötlemisele, ja toorai­nele seeläbi suurema väärtuse andmisele. See annab võimaluse tulusamaks ekspordiks.

Olukorda maailma toiduturul iseloomustab viimasel ajal suh­teliselt kiire hinnatõus, mis vae­sematele tarbijatele tähendab otseselt probleeme toidu kätte­saadavusega.

Hinnatõus maailmaturul

Riikides, kus kulutused toidule moodustavad üldistes kulutus­tes väiksema osakaalu, ei män­gi hinnatõus tarbijate jaoks aga erilist rolli. Näiteks USAs moo­dustasid kulutused toidule (ilma alkoholita) 2011. aastal vaid 6,7% leibkonna kulutustest, ELis 14,4%, Eestis 27,7% ja Ve­nemaal 31,8%.

Toiduainete hinnatõusu põh­justena tuuakse välja nõudluse kasvu maailmaturul (rahvasti­ku arvu kasv, elujärje tõus), si­sendite (eeskätt energia) hin­dade kasvu, toidutoorme kasu­tamist bioenergia tootmiseks, suuri ilmastiku anomaaliaid ja katastroofe, võimalikke speku­latsioone turgudel ning viimasel ajal aina enam kaubanduskettide üha suurenevat turujõudu, mis ühelt poolt dikteerib tarbijahindu ja teiselt poolt vä­hendab tootja osakaalu toodete lõpphinnas.

Põllumajandussaaduste tu­rud on küll sageli ebastabiilsed, kuid pole mingit põhjust arvata, et ühiskonna arenedes inime­sed loobuvad söömisest. Toit ei ole luksuskaup, mida tarbitak­se vaid teatud sissetulekutase­me juures, toit on viimane, mil­lest loobutakse. Rahvastiku arvu kasv ja elatustaseme tõus suu­rendavad nõudlust toidukaupa­dele maailmas tervikuna ning kindlasti omavad ka Eestis too­detud toidukaubad potentsiaali nende müügi kasvuks välistur­gudel.

Põllumajandustoodete (kau­pade kombineeritud nomenkla­tuuri grupid 1-24) väliskauban­dusbilanss tervikuna on Eestis jätkuvalt negatiivne. 2012. aas­tal suurenes eksport võrreldes eelmise aastaga 14,5%, impor­di kasv oli 9,3% ning väliskaubandusbilansi negatiivne saldo vähenes 14%. 
 
Ehkki väliskaubandusbilansi negatiivne saldo näitab viima­sel ajal vähenemise tendentsi, ei ole olukord siiski nii rõõmustav, kui esmapilgul tundub.

Eksporti veab joogitööstus

Põllumajandustoodete ekspor­dis olid 2012. aastal 19% osa­kaaluga esikohal alkohoolsed ja mittealkohoolsed joogid, siinjuures ligi 50% jookide ekspor­dist on konjaki ja viski osakaal, mis pole kindlasti Eestis valmis­tatud tooted. 

Teisel kohal olid 2012. aastal põllumajandustoodete ekspor­dis kala ja kalatooted (16%), kuid ka siin võib hinnata eestimaiste toodete osakaaluks mit­te enam kui kahte kolmandikku koguväärtusest.

Kolmandal kohal põlluma­jandustoodete ekspordis olid piim ja piimatooted (14%). Pii­ma ja piimatooteid ekspordi­ti 2012. aastal 165 miljoni euro eest. Eksport vähenes võrreldes 2011. aastaga 2%, lisaks on murettekitavaid arenguid eksporditavate kaupade nimistus. 2012. aastal eksporditi 156,8 tuhat tonni kondenseerimata piima (44% rohkem kui 2011. aastal), mis moodustas juba 22% piima kogutoodangust.

Eksporditud toorpiima kesk­mine hind langes samal ajal 12% võrreldes eelmise aasta­ga. Samas suurema lisandväär­tusega piimatoodete (juust, li­sanditega hapupiimatooted, piimarasvatooted, väikepakendis või, jäätis) eksport moodustas 2012. aastal 77,4 miljonit eurot ning jäi praktiliselt eelmise aas­ta tasemele.

Kogu piimasektori jätkusuut­liku arengu seisukohalt oleks mõistlik, kui toorpiima välja­veo asemel suureneks kõrgema lisandväärtusega toodete eks­port, mis võimaldab Eestisse jätta ka loodud lisandväärtuse, luua uusi töökohti ja kokkuvõt­tes saada töödeldud toote eks­portimisel ka turult kõrgemat hinda.

2012. aasta alguses Vene Fö­deratsiooni rakendatud elus-sigade sisseveo keelu tõttu vä­henes elussigade eksport Vene­maale 212,3 tuhandelt 53,2 tu­handeni. Kokku eksporditi elus-sigu 35% vähem kui 2011. aas­tal ning kindlasti oli see nega­tiivse mõjuga seakasvatajate sis­setulekutele.

Positiivseks tuleb lugeda aga samaaegset sealiha ekspor­di kasvu, mille kogus suurenes 2012. aastal, võrreldes eelmise aastaga, 28%, sealhulgas Vene­maale 3,5 korda.

Rekordiline teraviljasaak 2012. aastal suurendas tundu­valt teravilja eksporti – nisu eks­porditi 251,2 tuh tonni ning eksporditud kogus oli 3,6 kor­da suurem kui eelmisel aastal. Tervikuna suurenes eksporditud teravilja ja teraviljatoodete kogus võrreldes 2011. aastaga 35,4%.

Kindlasti toetab teravilja eks­pordi kasvu ka teraviljasektori suurem orienteeritus ühistege­vusele.

Samal ajal tuleks analüüsida ja võimalik, et kriitiliselt hinna­ta olukorda, kus teraviljatootjad müüvad oma toodangu Eestist välja ja loomakasvatajad kur­davad, et neil ei ole võimalik söödavilja kohapeal osta ning omakorda impordivad teravilja. Tõenäoliselt saaks siin senisest enam omavahel koostööd teha.

Põllumajandustoodete eks­pordis olid 2012. aastal esikohal naaberriigid – Soome (19,2%), Venemaa (19,1%), Läti (17,0%), Leedu (10,9%), moodustades kokku kaks kolmandikku kogu ekspordist.

Eestis toodetavad kogused on maailmaturul siiski suhteli­selt väikesed ja seetõttu on see sageli takistuseks suurematele ja kaugematele turgudele mine­kuks. (Vaata graafik 3.)

Kokkuvõtteks peame tõdema, et kuigi Eesti põllumajandustoo­dete eksport on aasta-aastalt suu­renenud, ei pruugi see alati näi­data meie tootjate-töödejate kon­kurentsivõime kasvu, kuna Eesti kaudu eksporditakse ka tooteid, mille päritolu on kuskil mujal.

Lahenduseks töötlemine

Ka tuleb tõsiselt mõelda selle üle, kas odava ja vähetöödeldud toor­aine väljavedu on ikka see, mis meie arengule pikemas perspek­tiivis kasulik on. Pigem peame pöörama tähelepanu toorainele lisandväärtuse andmisele ja töö­deldud toodete ekspordile.

Omaette küsimus on, milline tee valida näiteks piimasektoris – kas toota lihtsaid vähetöödel­dud tooteid, mille hind on maa­ilmaturul pidevas muutumises, või üritada siiski läbi lüüa kõrge­ma lisandväärtusega toodete tu­rul, kus konkurents on karmim ja sisenemiskulud suured, kuid saa­dav hind ka kõrgem ja stabiilsem.

Ka peaksid senisest enam koostöökohti otsima teravil­jatootjad ja loomakasvatajad ning lihatöötlejad, et ka teravil­ja asemel eksportida juba (töö­deldud) lihatooteid. Seega tu­leb igal sektoril põhjalikult ana­lüüsida oma tugevusi ja nõrku­si ning olla paindlik ja innovaatiline oma toodangu pakkumisel nii sise- kui välisturgudel.

Taavi Kand, kaubanduse ja põllumajandus­saadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja
Maaleht (Messileht), 11.04.2013

 

2013-04-15T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 15. aprill, 2013|Uudised|