Andrus Karnau
Postimees, 29.07.2013
Nelja Energia juht Martin Kruus ütleb, et ettevõte valmistub uuteks investeeringuteks Leedus. Toetussüsteemi pole ärimees aga nõus muutma.
Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus, taastuvenergia tootjad on mitu aastat suutnud edukalt blokeerida katseid muuta rohelise energia toetussüsteemi Eestis.
Jah, blokeerinud oleme, aga selle tegevuse edukuse hindamise jätan teistele.
Majandusminister Juhan Parts alustas rohelise elektri kärpimise plaaniga 2010. aasta sügisel. Praegu ei ole muutunud midagi. Kuni pole seadusemuudatust, kas uute parkide rajamine jätkub?
Praeguse seaduse toetuste piir 600 GW tundi aastas on jõus, mistõttu me enam uusi tuuleparke Eestisse ei kavanda. Maismaa omi vähemalt mitte. Teiste investorite eest ei saa ma rääkida, aga ma usun, et toetuste lagi ikkagi töötab.
Kas 600 GWh tuulelektri tootmiseks on generaatoreid vaja püsti panna 200 MW võimsusega?
Umbes 250 MW tuuleparke toodab aastas sellise koguse elektrit.
Kas tuuleenergia toetuste lagi on mõistlik?
Ma arvan küll. Vaielda võib mehhanismi üle, sest see loob ebakindlust. Tuuleenergia tootja tulu sõltub konkurendi tootmisest. Kui aasta alguses toodetakse 600 GWh elektrit, siis aasta lõpus enam ükski tootja toetust ei saa. Aga kui riigi seisukoht on, et vaja on 600 GWh tuuleenergiat, siis olgu selline piir.
Taastuvenergia tootjad saavad tarbijate taskust iga toodetud rohelise elektri kilovatt-tunni eest 5,3 senti. Kui palju võiks toetuse määr väheneda?
Kui räägime uutest projektidest, siis tuuletingimusi, tehnika arenguid ning börsihinda arvestades võiks toetus olla ühe sendi võrra väiksem. Aga ma toonitan, et jutt käib uutest projektidest. Tehnika areneb, mistõttu tuulik maksab küll sama palju kui varem, aga suudab toota rohkem. Ühiku omahind läheb kogu aeg väiksemaks.
Te räägite uutest investeeringutest, aga kui palju võiks kärpida juba tehtud investeeringute toetusmäära?
Vähendamisega me nõus ei ole. Sellise diskussiooni avamisel jääme lõputult vaidlema. Tuuleenergia investeering on leping ja lepingupartnerid eeldavad, et kokkulepitud tingimustest peetakse kinni. Praegu on probleem, et meil ei ole lepingupartnerit.
Meil ei ole kellegagi läbi rääkida.
Eelmisel suvel sõlmisime majandusministeeriumiga toetuste süsteemi muutmise memorandumi. Rääkisime tingimused ministeeriumiga läbi. Kirjutasime leppele alla, aga siis tuli järgmine minister. Peaminister ütles, et ei-ei, nüüd on hoopis teised tingimused.
Riigikogus on seadusemuudatuse arutamisel igal inimesel oma idee. Kuna meil ei ole kellegagi läbi rääkida, siis me ei saa nõustuda ühegi tagasiulatuva muudatusega. Kui nõustume üks kord, siis saab sellest pretsedent, millele järgnevad uued tagasiulatuvad muudatused. Kui esimene muudatus võib olla ka väike, siis lõpuks võime jõuda toetuste nullimiseni.
Sel suvel on börsihind olnud väga kõrge. Kas kõrge börsihinna puhul oleks teile üldse toetusi vaja?
Me oleme näinud palju madalamaid börsihindu, pelgalt börsilt saadava tuluga ei ole me kindlasti kasumlikud.
Euroopa suurte energiafirmade juhid on seisukohal, et taastuvenergia toetustest tuleks loobuda. Mis on teie argument, et talle vastu vaielda?
Ma ei vaidle vastu. See on selge, et senine toetuste süsteem on oma aja ära elanud. Keegi on kusagil välja mõelnud arvu, mille üle käib palju spekulatsioone. Investoritel on ette näidata uuringud, mis ütlevad, et toetuste tase on madal.
Kuni projekte oli vähe, ei huvitanud see kedagi. Praegu on taastuvenergia projekte palju, rohelisest elektrist on saanud suur elektritootmise valdkond, mis mõjutab teisi elektrijaamu. Taastuvenergia toetused mõjutavad tarbijaid väga palju. Muudatusi on vaja teha, aga küsimus on, mida teha.
Rohelise elektri tootjad ei ole nõus toetuste muutmisega, aga uued projektid võiks tulla oksjonipõhise lähenemisega. See ei pruugi meeldida investoreile, aga oksjonid tulevad varem või hiljem. Uued investeeringud elektrijaamadesse, olgu see taastuv-, põlevkivi- või tuumaenergia, vajavad toetusi nagunii.
Toetused võivad olla läbi elektrikilovatt-tunni hinna või ka nii, et riigiettevõttesse süstitakse maksumaksja raha laenu või aktsiakapitali sissemaksena. Kui toetavate rahavoogude baasil investeering teha, siis on jaam turul, konkureerib muutuvkulu alusel ja iga sent üle selle on juba jaama omaniku kasum.
Kas elektribörs on tupiktee, mis lõpeb elektrisüsteemi kokkuvarisemisega, sest hind on sedavõrd madal, et uusi jaamu toetusteta ehitada pole võimalik?
Põhimõtteliselt on see nii. Nord Pooli süsteem sai alguse 1980. aastate alguses Norras. Mõte oli selles, et olemasolevad hüdrojaamad tuleb panna konkureerima, et pärast Teist maailmasõda ehitatud hüdrojaamadest saab tarbija soodsaima hinna. Jutt käib juba ehitatud elektrijaamadest. Hiljem laienes see Põhjamaadesse ja nüüd ka Balti riikidesse.
See skeem pole kunagi olnud mõeldud uute elektrijaamade finantseerimiseks. Võib-olla mõned investeeringud on tehtud turuhinna vastu, aga väga palju on saadud kõrvetada, sest turuhinna kõikumised on väga suured.
Kas usute, et kogu elekter võiks tulla ainult taastuvaist allikaist?
Eestis küll.
Kuidas te seda ette kujutate?
Eesti elektritarbimine on seitse-kaheksa teravatt-tundi aastas, mis on nii väike, et tarbimine taastuvenergia allikatega katta ei ole mingi probleem.
Eesti on metsarikas maa. Põhikoormus kaetakse biomassiga, lisaks tuleb tuuleenergia, kuid viimane vajab tasakaalustamist. Selleks on kaks lahendust: kas ühendada end naabrite elektrivõrguga või teha seda riigisiseselt. Viimane on keerulisem ja võib tähendada gaasijaamade või hüdropumpjaama ehitust.
Kui kallis sel juhul elekter oleks?
Umbes 85 eurot megavatt-tund oleks omahind.
Te arvate, et rahvas on nõus seda maksma?
Ei arva.
Aga kuidas siis taastuvenergiale üle minna?
Tuuleparkidele võiks maksta investeeringutoetust. Raha selleks saab näiteks CO2 kvoodi müügist.
Kas te usute seda, et kui vähem keskkonda saastata, siis on võimalik kliimamuutusi pidurdada?
Minu jaoks on taastuvenergia arendamisel hoopis muud eesmärgid. Minu jaoks on põhiargument see, et energiaallikas kui selline on tasuta. Eestis võib hüdro- ja päikseenergiale kriipsu peale tõmmata, järele jääb vaid tuul. Teised energiaallikad saastavad või on neil tarnekindluse probleem.
Kui meil on tasuta energiaallikas, siis miks mitte seda kasutada?
Kas teie firma teenib suurt raha?
Mullu oli kasum kaheksa miljonit eurot, aga investeerinud oleme 400 miljonit eurot. Oleme investeerimisfaasis ja loodan, et majandusnäitajad lähevad paremaks.
Miks on tuuleparkide arendajate tähelepanu pöördunud Leedule?
Leedu toetussüsteem on olnud kõige stabiilsem, kuigi peab kolm korda üle õla sülitama, sest kunagi ei või teada, mis muutused ees ootavad. Euroopas on surve taastuvenergia tasude muutmiseks väga suur. Meie õnneks Leedul kodumaist elektritootmist peaaegu ei ole ja nad on tuuleenergiast siiralt huvitatud.
Avasite suve hakul Leedu suurima tuulepargi. Mis teie Leedu tootmisportfelli suurus on?
Leedu võimsus on 79 MW. Me jätkame laiendamist. Meil on päris suur arendus kavas. Leedus on uus taastuvenergia toetusteskeem selline, et riik korraldab vähempakkumisi. Praegu käib üks vähempakkumine, kui võidame, siis saame asuda arendama.
Mis põhimõttel Leedu riik vähempakkumisi korraldab?
Pakkumine käib hinna peale, millega tuulepargi arendaja on valmis energiat pakkuma. Konkurents on väga tihe, Leedus on mitu firmat, ka venelased on kohal ja on veel teisi tegijaid.
Miks on Lätis tuuleenergia tootmismahud tagasihoidlikud?
Läti on olnud eriline kogu aeg. Naabritest erinevad nad selle poolest, et pool elektrist tuleb Daugava hüdroelektrijaamadest. Energiajulgeoleku mõttes võib diskuteerida, kas see oli õige otsus või mitte, aga nad on Riias investeerinud kõvasti gaasil töötavaisse soojuselektrijaamadesse.
Veerand Läti elektritarbimisest tuleb gaasijaamadest. Kuna Läti on alati elektrit importinud, siis see ei ole nende jaoks poliitiline probleem. Nii et neil väga ei olegi vaja lisavõimsusi. Võrreldes Leeduga on Läti olukord palju kergem.
