Poolteist nädalat tagasi Tallinnast startinud romutraktor törtsutab täna juba Brüsselis Schumani väljakul, et eelarvekõnelustele kogunevad valitsusjuhid oma silmaga näeksid, kui ebaõiglane on jätkata liidu vaesemate liikmesriikide põllumeeste närutamist madalamate otsetoetustega.
Balti talunike kõrvale võib protestima visandada ELi eelarvest enim toetusi saavad Prantsusmaa põllumehed – Prantsusmaa peaministri Jean-Marc Ayrault' sõnul ei saa aktsepteerida põllumajandustoetuste vähendamist. Samal ajal on Rootsi kuri, et põllumajandus neelab ELi eelarvest ikka alles nii suure osa, selle asemel, et astuda uude sajandisse ja investeerida enam teadusesse, arendusse ja infrastruktuuri, mis on tänased kasvualad.
Meeleolud Brüsselis täna algava Ülemkogu eel on sünged. Vetoga ähvardanud riike on juba raske kokkugi lugeda ja sageli on nõudmised risti vastukäivad. Aeg on aga sealmaal, et tuleks hakata aastate 2014–20 eelarveraamistiku osas kokkuleppeid sõlmima.
"Olen teinud ettevalmistusi, et vajadusel saaks meie kohtumist pikendada," teatas Ülemkogu president Herman Van Rompuy teisipäeval ELi valitsusjuhtidele läkitatud kirjas. "Kokkuleppe sündimata jäämine oleks kahjulik meile kõigile," hoiatas ta.
Eelarvekõneluste suurim jokker on Suurbritannia, mis on nõudmistes kõige radikaalsem. Briti peaminister David Cameron ei taha koju naasta vähemaga kui kokkuleppega, kus ELi kulutused oleksid külmutatud 2011. aasta tasemel. Rahanumbrites tähendaks see seitsme aasta peale 884 miljardit eurot veidi enam kui triljoni euro asemel (1,2% ELi SKPst), mille pakkus algselt välja Euroopa Komisjon.
Tänaste kõneluste aluseks on Herman Van Rompuy läinud nädalal lauale pandud kompromissettepanek, mis kärbib komisjoni ettepanekut umbes 80 miljardi euro võrra. Eesti põllumehi see ei rõõmustanud, küll aga andis enam lootus Rail Balticu projektile.
Ent seegi on alles vahevariant – kärpida tuleb veel, kui uus eelarveraamistik aastaiks 2014–20 tahetakse kokku leppida ikka kõigi 27 liikmesriigi vahel. Sest juba kombatakse ka võimalusi kokkuleppeks 26 riigi vahel, kui Suurbritannia nõudmisi teiste riikide soovidega kuidagi lepitada ei õnnestu. Välistada ei saa sedagi, et veel mõni riik eriarvamusele jääb nagu kasvõi Rootsi 2005. aastal.
Millised on väljavaated, peaks selguma täna õhtul, mil Herman Van Rompuy teeb valitsusjuhtidele kokkuvõtte kogu tänase päeva vältavatest kahepoolsetest kõnelustest kõigi liikmesriikidega.
"Igaüks peab aru saama, et vähema rahaga ei saa me teha sama palju kui varem," märkis Van Rompuy oma kirjas. "Tuleb teha poliitilisi valikuid."
Laias laastus läheb "rindejoon" ELi eelarve suurimate rahastajate ja suurimate toetuste saajate vahel, ehkki mõnel riigil on punased jooned maha märgitud mõlemas leeris. Näiteks Prantsusmaal, mis on ELi suurimaid rahastajaid, mis tahaks kulusid koomale tõmmata, kuid seda mitte mingil juhul põllumajandustoetuste ega ka ühtekuuluvuspoliitika vahendite arvelt. Selle asemel on prantslased sihikule võtnud Suurbritannia tagasimakse ELi eelarvest, soovitades just siit leida puhvri erimeelsuste tasandamiseks.
Täna algava tippkohtumise halvim võimalik tulemus oleks see, kui üldse milleski kokkuleppele ei jõutaks. ELi rahastamine sellest ei seiskuks, kuid see halvendaks veelgi liikmesriikide omavahelisi suhteid kriitilisel ajal, mil euroala võlakriisi lahendamiseks on vaja just enam ühte hoida.
"Ma näen suurt ohtu," ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso eile Euroopa Parlamendis. "Kompromissid peavad olema konstruktiivsed. Need peavad Euroopat tugevdama, mitte laiali kiskuma."
ELi rahastamise osas tähendaks patiseis, et eelarveid hakatakse kinnitama aasta kaupa, võttes aluseks inflatsiooniga korrigeeritud 2013. aasta eelarvesummad. Ühtekuuluvuspoliitika programmide rahastamine ei oleks sellisel juhul võimalik – kõik alates poliitika kavandamisest kuni riigihangete ja väljamakseteni peaks siis toimuma ühe aasta jooksul.
Vähem halb variant on, kui juriidiliselt siduva kokkuleppe asemel 27 liikmesriigi vahel minnakse ELi eelarvega n-ö poliitilise kokkuleppe teed, kus otsuseid on võimalik langetada häälteenamusega. See tähendaks väiksemat õiguskindlust, kuna summasid saab eelarveridade vahel kergemini ümber vangerdada, kuid samas on see võimalus edasi liikuda, mis ei seiska ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid.
Välistatud pole seegi, et eelarveraamistiku kokku leppimiseks tuleb tuleva aasta alguses korraldada veel üks erakorraline Ülemkogu.
Sirje Rank, Äripäev (22.11.2012)
