Kuigi Eestimaa Talupidajate Keskliit arvas veel hiljuti, et uus Maaelu Arengukava (MAK) on suurtootjate poole kaldu, selgus põllumajandusminister Ivari Padari ettekandest reedel, 18. juulil, et päris nii see uuel EL-i rahastamisperioodil pole.
Nimelt rääkis Ivari Padar Eostes Põlvamaa põllumeestele ministeeriumi soovist, et toetused soodustaks maa paremat kasutamist.
2000-4000 uut töökohta
Kavandamisel on väikeste lihaveise- (ligi 20 ammlehma) ning lamba- (ligi 20) ja kitsekarjade (ligi 20 ema) toetused. Esialgsete plaanide kohaselt on ühe ammlehma toetuse suurus 100 eurot, uttede puhul 15 ning emakitsede puhul ka tõenäoliselt 15 eurot.
Ministri veendumust mööda läheb professionaalne põllumajandus oma rada, tugevneb ning ega seal töökohti juurde tule.
Hoopis teine lugu on väiketootjate toetamise korral. Kõiki toetusi (näiteks mahetoetused, I samba otsetoetused ja investeeringutoetused väiksematele tegijatele) arvesse võttes proovitakse ellu kutsuda mudelit, mille järgi tekiks ühe suitsu juurde üks töökoht. Niiviisi tegutsedes loodetakse maale luua 2000-4000 uut töökohta.
Samuti jätkatakse väikese ja keskmise suurusega piimakarjade toetamist ning lubatakse suuremat toetust noortalunikele. Eesti Rahvusringhäähngu 22. juuli uudiste järgi kavatseb põllumajandusministeerium hakata kuni 40-aastastele alustavatele põllumajandustootjatele maksma 25%-ist lisatoetust esimese 39 hektari eest. Suurendatud otsetoetust saab esimesel viiel tegutsemisaastal.
Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) juhatuse esimees Kalev Kreegipuu märkis, et nad peavad õigeks noorte toetamist natukene rohkem. EPK põhimõte aga on, et noorte toetused võiksid olla seotud kas hariduse või kompetentsiga. See tähendab, et noor, kes pole põllumajanduslikku haridust omandanud, võiks käia kutseeksamitel ning näidata, et ta kavandatavast ettevõtmisest ka midagi teab. Näiteks tahab alustav ettevõtja lihaveiseid kasvatama hakata, kuid küsitluse tulemusena on nii mõnigi kord selgunud, et see noor ei tea eriti palju veisetõugudest ega ka oma- ja turuhindadest.
Antud tegevusvaldkonna põhitõdede mitteteadmine on aga õnnetuseks noorele endale. Kuigi EPK esitas ministeeriumile saadetud kirjas noortele toetuse maksmisel eeltoodud nõude, seda ei arvestatud.
Samuti kavatsetakse teha lõiget (toetuste vähendamist) nende tootjate puhul, kelle toetuste summa ületab 150 000 eurot.
Ivari Padari ja Kalev Kreegipuu sõnavõttudest jäi mulje, et siin on veel mõningat ebaselgust, näiteks kuidas lubatakse maha arvata tööjõukulusid, milline saab olema dokumentatsioon ja aruandlus ning kuidas ja mille alusel kohapeal kontrolle tegema hakatakse.
Toetuste kogumaht on 1,9 miljardit eurot Ivari Padar rääkis, et EL-i 2014-2020. aasta rahastamisplaani alusel koostatud Maaelu Arengukava (MAK) on valitsusest läbi käinud ning selle maht on üks miljard eurot.
Juulikuu jooksul tuleb otsustada, kuidas kavandatavaid (900 miljonit) otsetoetusi kasutama hakatakse. Siin on veel mõningaid lahtisi otsi, näiteks kas või nn euroheinateo toetamine {vt Koitu nr 82).
Otsetoetuste kohustuslik asa on keskkonnakomponent. Kui taotleja täidab keskkonnanõudeid, saab Dtsetoetusi 100% ulatuses, kui aga ei täida, siis 70% ulatuses. Ministri sõnul on toetuste taotlemine vabatahtlik.
Otsus on tehtud ja kell kukkunud
Piimakvoodi osas on aga kell juba kukkunud ning kvoodi ületamise eest tuleb hakata trahvi maksma. Reeglid olid aga juba viis aastat tagasi paigas ning farmerid pidid sellega arvestanud olema.
17. juuli Maalehe andmetel on kvoodiületustasu iga saja piimakilo kohta 27,83 eurot. 18. juuli andmetele tuginedes arvas minister Padar, et kvooti ületatakse 1,5% ning 14 miljoni krooni ulatuses.
Ettevõtja Aivar Häelm tusis, kust ministeerium sellised numbrid sai. Ivari Padar vastas: «Ärme hakka praegu vaidlema. Vaatame mis tulevik toob. Annaks jumal, et me oleme eksinud.»
Üle-eelmise nädala kohtumist Brüsselis kommenteerides nentis minister, et kuigi Eestiga olid ühes paadis sellised riigid nagu Saksamaa, Austria, Holland ja Poola, jäi üks riik ikkagi puudu, sest Hispaaniat ega Prantsusmaad ei suudetu oma paati tõmmata.
Aivar Häelm tegi ettepaneku, et euroheina toetamise piiramisel kokkuhoitud raha eest tuleks moodustada eraldi fond, mille abi saaks piimatrahvi maksma hakata. Ministri sõnul ei õnnestu aga seda teha, sest kõik need summad asuvad eraldi ridadel.
Samas on Euroopas riike (näiteks Itaalia), kes kui trahvi kinni maksavad kuid samas ajatavad selle mitmele aastale.
Kalev Kreegipuu rääkis ka järjekordsetest veeseaduse muudatustest ning nende mõjust väetiste hoidmisel ja kasutamisel, Lutsu talu peremees Janno Rüütle aga küla kogukonnatundest ning kuidas nad jõudsid ühise jaanitule korraldamisest suveetenduseni «Rummu Jüri ehk tamasseri rauad».
Võrumaa metsamoor Irje Karjus pidas ettekande sellest, mismoodi inimese keha hingeseisundit väljendab, milline siseorgan millisesse kehaossa välja tuleb, kuuest kaitsevööndist ning sellest, milline taim või selle osa antud kehaosale vastab.
Põllumeeste päeva üks korraldaja, Põlvamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Karin Sepp pidas päeva kordaläinuks.
Raivo Sihver, 24.07.2014, Koit
