Euroopa Liidu rahastamisperioodi otsetoetuste osa pole veel lukku löödud

Euroopa Liidu rahastamisperioodi otsetoetuste osa pole veel lukku löödud

Kuigi Eestimaa Talupidajate Keskliit arvas veel hiljuti, et uus Maaelu Arengukava (MAK) on suurtootjate poole kaldu, selgus põllumajan­dusminister Ivari Padari ettekandest reedel, 18. juulil, et päris nii see uuel EL-i rahastamisperioodil pole.

Nimelt rääkis Ivari Padar Eostes Põlvamaa põllu­meestele ministeeriumi soo­vist, et toetused soodustaks maa paremat kasutamist.

2000-4000 uut töökohta

Kavandamisel on väikeste lihaveise- (ligi 20 ammlehma) ning lamba- (ligi 20) ja kitsekarjade (ligi 20 ema) toetused. Esialgsete plaa­nide kohaselt on ühe ammlehma toetuse suurus 100 eurot, uttede puhul 15 ning emakitsede puhul ka tõe­näoliselt 15 eurot.

Ministri veendumust mööda läheb professionaal­ne põllumajandus oma ra­da, tugevneb ning ega seal töökohti juurde tule.

Hoopis teine lugu on väi­ketootjate toetamise kor­ral. Kõiki toetusi (näiteks mahetoetused, I samba otsetoetused ja investeeringutoetused väiksematele tegijatele) arvesse võttes proovitakse ellu kutsuda mudelit, mille järgi tekiks ühe suitsu juurde üks töökoht. Niiviisi tegutsedes loodetakse maale luua 2000-4000 uut töökohta.

Samuti jätkatakse väike­se ja keskmise suurusega piimakarjade toetamist ning lubatakse suuremat toetust noortalunikele. Eesti Rahvusringhäähngu 22. juuli uudiste järgi ka­vatseb põllumajandusmi­nisteerium hakata kuni 40-aastastele alustavatele põllumajandustootjatele maksma 25%-ist lisatoetust esimese 39 hektari eest. Suurendatud otsetoe­tust saab esimesel viiel te­gutsemisaastal.

Eesti Põllumeeste Kesk­liidu (EPK) juhatuse esi­mees Kalev Kreegipuu mär­kis, et nad peavad õigeks noorte toetamist natukene rohkem. EPK põhimõte aga on, et noorte toetused võiksid olla seotud kas ha­riduse või kompetentsiga. See tähendab, et noor, kes pole põllumajanduslikku haridust omandanud, võiks käia kutseeksamitel ning näidata, et ta kavandata­vast ettevõtmisest ka mi­dagi teab. Näiteks tahab alustav ettevõtja lihavei­seid kasvatama hakata, kuid küsitluse tulemusena on nii mõnigi kord selgu­nud, et see noor ei tea eriti palju veisetõugudest ega ka oma- ja turuhindadest.

Antud tegevusvaldkonna põhitõdede mitteteadmine on aga õnnetuseks noorele endale. Kuigi EPK esitas ministeeriumile saadetud kirjas noortele toetuse maksmisel eeltoodud nõu­de, seda ei arvestatud.

Samuti kavatsetakse te­ha lõiget (toetuste vähen­damist) nende tootjate pu­hul, kelle toetuste summa ületab 150 000 eurot.

Ivari Padari ja Kalev Kreegipuu sõnavõttudest jäi mulje, et siin on veel mõ­ningat ebaselgust, näiteks kuidas lubatakse maha arvata tööjõukulusid, mil­line saab olema dokumen­tatsioon ja aruandlus ning kuidas ja mille alusel koha­peal kontrolle tegema ha­katakse.

Toetuste kogumaht on 1,9 miljardit eurot Ivari Padar rääkis, et EL-i 2014-2020. aasta rahastamisplaani alusel koostatud Maaelu Arengukava (MAK) on valitsusest läbi käinud ning selle maht on üks mil­jard eurot.

Juulikuu jooksul tuleb otsustada, kuidas kavan­datavaid (900 miljonit) otse­toetusi kasutama hakatak­se. Siin on veel mõningaid lahtisi otsi, näiteks kas või nn euroheinateo toetamine {vt Koitu nr 82).

Otsetoetuste kohustuslik asa on keskkonnakomponent. Kui taotleja täidab keskkonnanõudeid, saab Dtsetoetusi 100% ulatuses, kui aga ei täida, siis 70% ulatuses. Ministri sõnul on toetuste taotlemine vaba­tahtlik.

Otsus on tehtud ja kell kukkunud

Piimakvoodi osas on aga kell juba kukkunud ning kvoodi ületamise eest tuleb hakata trahvi maksma. Reeglid olid aga juba viis aastat tagasi paigas ning farmerid pidid sellega arvestanud olema.

17. juuli Maalehe andme­tel on kvoodiületustasu iga saja piimakilo kohta 27,83 eurot. 18. juuli andmetele tuginedes arvas minister Padar, et kvooti ületatakse 1,5% ning 14 miljoni krooni ulatuses.

Ettevõtja Aivar Häelm tusis, kust ministeerium sellised numbrid sai. Ivari Padar vastas: «Ärme hakka praegu vaidlema. Vaatame mis tulevik toob. Annaks jumal, et me oleme eksinud.»

Üle-eelmise nädala kohtumist Brüsselis kommenteerides nentis minister, et kuigi Eestiga olid ühes paadis sellised riigid nagu Saksamaa, Austria, Holland ja Poola, jäi üks riik ikkagi puudu, sest Hispaaniat ega Prantsusmaad ei suudetu oma paati tõmmata.

Aivar Häelm tegi ettepaneku, et euroheina toetamise piiramisel kokkuhoitud raha eest tuleks moodustada eraldi fond, mille abi saaks piimatrahvi maksma hakata. Ministri sõnul ei õnnestu aga seda teha, sest kõik need summad asuvad eraldi ridadel.

Samas on Euroopas riike (näiteks Itaalia), kes kui trahvi kinni maksavad kuid samas ajatavad selle mitmele aastale.

Kalev Kreegipuu rääkis ka järjekordsetest veesea­duse muudatustest ning nende mõjust väetiste hoidmisel ja kasutamisel, Lutsu talu peremees Janno Rüütle aga küla kogukonnatundest ning kuidas nad jõudsid ühise jaanitule kor­raldamisest suveetenduseni «Rummu Jüri ehk tamasseri rauad».

Võrumaa metsamoor Irje Karjus pidas ettekande sel­lest, mismoodi inimese ke­ha hingeseisundit väljen­dab, milline siseorgan mil­lisesse kehaossa välja tu­leb, kuuest kaitsevööndist ning sellest, milline taim või selle osa antud kehaosa­le vastab.

Põllumeeste päeva üks kor­raldaja, Põlvamaa Põllu­meeste Liidu juhatuse esi­mees Karin Sepp pidas päe­va kordaläinuks.

Raivo Sihver, 24.07.2014, Koit

2014-07-24T10:00:00+00:00 Neljapäev, 24. juuli, 2014|Uudised|