Haava puitmassi jääkmudast tekib väärt põlluväetis

Haava puitmassi jääkmudast tekib väärt põlluväetis

ASil Estonian Cell tekib Kundas haavapuitmassi tootmisel jääkmuda, millest valmistatud kompost on põllumeeste seas hinnas, sest suurendab saagikust, parandab teraviljade ning üldist mulla kvaliteeti.   Sõltuvalt mulla looduslikust toitainesisaldusest soovitavad Tartu maaülikooli teadlased Estonian Celli puitmassi jääkmuda ja klinkritolmu segust koosnevat komposti panna kevadel põldudele, 20–40 tonni hektarile. Suuremat mõju saagikusele saab uuringute põhjal eeldada katsealale sarnastel huumusevaestel põldudel. Katsed näitasid, et saagitõus väetamata kontrollpõllulapi saagiga võrreldes oli odral 72–169 protsenti ja suvisnisul 61–95 protsenti.

“Me tegime siin Tartus kolm aastat põldkatseid ja jääkmudakompost andis samasugust saagilisa, nagu oleks korralikku sõnnikut pannud. Mulda ja keskkonda see õige normiga kasutamisel ei kahjusta. Üle doseerimisel kahjustab iga aine keskkonda, ka tavaline sõnnik,” rääkis Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia osakonna juhataja Alar Astover.

Estonian Celli jääkmudakomposti põldudele vedava ja talunikega koostöölepinguid sõlmiva Kunda Mobil ASi juhatuse liikme Viktor Jullineni sõnul sobib kompost Kunda piirkonna paesele pinnasele, kus esmatähtis on kasvupinna suurendamine ja kompost väetisena teisene boonus. Jullineni sõnul on pinnast paekihi peal sageli kõigest 10 sentimeetrit, kuid kündmiseks on vajalik 20 sentimeetrit. Põldurid jagunevad kaheks: need, kes ei soovi jääkmuda oma põllule, ja teisalt need, kes hea meelega lasevad seda oma põldudele panna. Esimeste hulgas on Jullineni hinnangul enamasti talunikud, kes ei soovi komposti tõttu oma põllul ühte külviaastat vahele jätta, ning teiste hulgas eeskätt õhukese kasvupinnaga põldude omanikud.

“Annab efekti küll. Vilja kasvule on mõju soodne ja rohumaadel on ka kasu olnud. Kui mõistlikult kasutada, siis kõlbab väetiseks küll,” rääkis talunik Tiit Tisler, kelle kasutuses olevatel põldudel on jääkmudakomposti kasutatud juba viis aastat. “Esimesel kahel-kolmel aastal ei ole vaja mineraalväetisi kasutada, hiljem tuleb neid lisada või komposti uuesti panna,” tõdes Tisler.

Tema sõnul ei ole kompost alati ühtlase kvaliteediga, sest vahel on toorest materjali ka hulgas. Sellest hoolimata lubas ta oma põldudel jääkmudakomposti edaspidigi kasutada.

“Väga viis ja väga kasulik. Mina väetisi ei kasutagi, ei ole vajadust selle järele,” kinnitas talunik Kaido Mutik. Tema on märganud, et vihmaussid võtavad komposti hästi omaks. “Järelikult ei saa mingi hull ja kahjulik asi olla, kui elu sees käib,” tõdes ta. Mutika sõnul pakub kompost huvi ka metssigadele, kes valivad just need põllud, kus komposti on kasutatud. Talunik sigade peale pahane ei ole ja teatavate kadude ning loodusele tagasiandmisega on ta arvestanud. “Loom peab ju ometi kuskil elama,” lausus Mutik.

Talunike jaoks on jääkmudakompost, selle põldudele vedamine ning seal laiali lükkamine tasuta. Tegemist on mõlemale osapoolele kasuliku lahendusega, kus Estonian Cell saab lahti tootmises tekkivast jääkmudast ja talunikud selle näol kasuliku väetise tasuta kätte.

Komposti talunikeni vedamise on enda peale võtnud Estonian Celli lepingulised partnerid Kunda Mobil AS ja Kunda Auto AS. “Nemad vastutavad selle eest, et välja veetud kompost oleks 25 päeva jooksul ka sisse küntud, mis välistab suurte hunnikute ja haisuprobleemide tekke. Oleme saanud iga maaüksuse kohta keskkonnaameti kinnituse, et nad on nõus teatud koguse sellel maaüksusel ladestamisega maa viljakuse tõstmiseks,” rääkis Estonian Celli keskkonna- ja kvaliteedijuht Kersti Luzkov.

Suuremaid lõhnaprobleeme kompost tema hinnagul ei tekita, kuid eriti kuumade ilmadega ja ebasobiva tuulesuuna korral võib haisu lähikonnas tunda olla küll.

Töötlemisele minevat märga jääkmuda tekib Luzkovi sõnul Estonian Cellis 100 tonni päevas.

AS Estonian Cell töötleb finantsdirektori ja juhtuse liikme Siiri Lahe sõnul aastas 400 000 tihumeetrit haavapuitu ning täisvõimsusel toodab aastas 160 000 tonni haavapuitmassi, mis on kvaliteetpaberi tooraine. Estonian Cell annab tööd 85 töötajale. Tehas alustas tootmist 2006. aasta aprillis.

Kuidas tekib biomuda?

Biomuda tekib puitmassi tootmisel tekkinud reovee keemilis-bioloogisel töötlemisel.

Puitmassi tootmise etapid on:

puidu koorimine, laastustamine, sorteerimine

laastude pesemine ja immutamine kemikaalidega

puidu jahvatamine kahes veskis

puidumassi pleegitamine

massi kuivatamine

pressimine ja pakendamine

Tootmisprotsess algab hakke pesust. Tootmises kasutatakse eriti puhtaid anorgaanilisi kemikaale. Pesuveed keemiliselt lagunenud haavapuidu orgaanilise ainega ja peenkiududega moodustavad reovee, mis juhitakse edasi reoveejaama, kus aeroobsed bakterid lagundavad reovee orgaanilist osa. Bakteritele lisatakse energiaks fosforit, lämmastikku ja õhku.

Bioloogilise protsessi tulemusena tekib biomuda, millest spetsiaalsete seadmetega eemaldatakse vesi. Biomuda segatakse umbes sama koguse haavakoorega ja moodustatakse aunad, kus aeroobsete mikroorganismide abil muutub segu mulla komponentideks. Aunasid peab regulaarselt segama, jälgides, et materjali temperatuur tõuseks 60 kraadini, ning seejärel jätma järelkomposteerimiseks.

Allikas: Estonian Cell Keskkonnaleht

Risto Kukk
Virumaa Teataja, 21.08.2013

2013-08-21T10:00:00+00:00Kolmapäev, 21. august, 2013|Uudised|