Hanehirmus talunikud on püsti hädas

Hanehirmus talunikud on püsti hädas

Haned teevad põldudel aasta-aastalt üha rohkem kurja. Piira Talu peremees Kalmer Visnapuu on seisukohal, et hanekahjud oleks Eesti jaoks tõsiseks argumendiks Euroopa Liidult põllumeestele lisatoetuse kauplemisel.

“Lindude rändeteed käivad siit üle ja selle mõju põllumajandusele on selgelt olemas,” kõneles Kalmer Visnapuu.

Tema sõnul ei oska keegi öelda, miks haneparv ühe või teise põllu endale toidulauaks valib, täpselt samasuguse kõrval oleva aga puutumata jätab.

“Olen ornitoloogidega sel teemal rääkinud, aga vastata ei oska keegi,” lausus Kalmer Visnapuu.

Nii on haned tänavu paljaks söönud umbes 30 hektari suuruse põllu Rakvere külje all, kõrval on põllud aga puutumata.

Visnapuu sõnul on temal kehvem seis taliviljaga, talirapsi olukord on veidi parem. “Kui on väga palju ära söödud, tuleb põld ümber külvata või leppida saagi kaoga, mis võib olla 30– 40 protsenti,” rääkis farmer.

Lagedaks söödud põld ei tähenda automaatselt, et seal midagi kasvama ei hakka, sest haned näpsavad ära maa seest kerkinud rohelised libled, juur võib aga tugev olla ning uuesti pealse kasvatada.

Kalev Tauer Viru-Nigula vallast Aasukalda Farmist rääkis seevastu, et kõige kehvemad on lood talirapsiga, millest võib isegi sootuks ilma jääda. Teraviljapõldudel arvas ta võimalikuks saagikaoks kuni 20 protsenti.

Tänavu saabus kevad varakult ja sestap olid haneparvedki vara kohal ning nende siinviibimine muutub seetõttu pikemaks.

“Iga aastaga on neid üha rohkem ja parved on suuremad,” lausus Tauer. Sama kinnitas ka Visnapuu.

Et veelindude, sealhulgas hanede küttimine on kevadel keelatud, on põllumehed püsti hädas.

“Lipud või hirmutised võib ju põllule panna, aga linnud harjuvad nendega väga kiiresti,” lausus Kalev Tauer ja lisas, et hanede vastu aitaks vaid kevadise küttimise lubamine.

Kalmer Visnapuu ütles, et tema on suhteliselt käega löönud ning väga hanedega ei võitlegi.

“Eks aeg-ajalt enese rahustuseks hirmutan nad õhku, aga nad tulevad kohe tagasi,” kirjeldas Visnapuu.

Hanekahjude kompenseerimiseks on ka eraldi süsteem, kuid Kalmer Visnapuu sõnul on see väga keeruline ning saadud kahju on raske tõestada.

Rahvusvahelise hanespetsialistide rühma rahvuslik koordinaator Aivar Leito ütles Tartu Postimehele, et lindude hirmutamine pole mitte ainult lubatud, vaid lausa kohustuslik, kui põllupidaja soovib hiljem kahjude hüvitamist.

Aivar Leito on hinnanud hanekahjude ulatust viljapõldudel juba aastakümneid, loendades väljaheiteid ruutmeetrisuurustelt lappidelt.

Leito sõnul on harvad juhtumid, kui haned suudavad hävitada kuni poole viljateradest ja orasest.

“Sageli, isegi üldjuhul, on tegelik kahju minimaalne,” rääkis ta. “Esimene mulje võib olla, et saaki ei tule üldse, aga mõõdukas orase kärpimine hoopis initsieerib taime kasvu ja võib saaki suurendada.”

Sõnnikuna aga jätavad haned tema sõnul maha suure hulga orgaanilist väetist.

Haned nuumavad ennast Eesti põldudel mitu nädalat ja viimased haneparved võivad põhja poole suunduda alles mai keskel.

“Praegu lendavad suured parved kogu aeg üle – päeval sisemaale süüa otsima ja ööseks merele tagasi,” kirjeldas Kalev Tauer. 

 

Andres Pulver,
Virumaa Teataja, 22.04.2014 

 

2014-04-22T10:00:00+00:00 Teisipäev, 22. aprill, 2014|Uudised|