Head põllumaad on kinnisvaraturul eriti hinnas

Head põllumaad on kinnisvaraturul eriti hinnas

Ligi kolmandik kõigist Eesti kinnisvaratehingutest toimub põllumajandusotstarbelise kinnisvaraga. Sealhulgas on eriti suur nõudlus heade põllumaade järele, mida ostavad nii tootjad ise kui ka investorid, kes näevad pikemas plaanis põllumaid veelgi enam hinda minemas.

Kõige aktiivsem on põllumajandusotstarbelise kinnisvara turg Järvamaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal ja Viljandimaal, kus toimub Domus Kinnisvara analüütiku Kristjan Grossi selgitusel haritava maaga rohkem tehinguid kui teistes maakondades. Näiteks Jõgevamaal moodustasid Grossi sõnul haritava maa tehingud 16 protsenti kõigist kinnisvaratehingutest ning 30 protsenti kõigist maatehingutest.

Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Toomas Mustimets nentis, et on piirkondi, kus nõudlus ületab suurelt pakkumist. «Paljud suurtootjad, kel oleks raha ostmiseks, rendivad põllumaid, sest neile sobivas piirkonnas lihtsalt pole midagi pakkuda,» rääkis ta. «Maade turg on väga aktiivne ja selgelt on Eestis tekkinud maa defitsiit,» lisas Mustimets. Nõudlus on kasvanud Mustimetsa sõnul just viimastel aastatel.

Samas pole hüppelist kasvu Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul siiski olnud. «Turg kasvab stabiilselt. Tõusnud on nii tehingute arv kui ka hinnad,» märkis ta.

Investeeringuks

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esimehe ja Pindi kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani selgitusel ostavad põllumaid kokku põllu-majandustootjad, aga ka lihtsalt need, kel on vaba raha ja kes näevad tulevikku silmas pidades maid kasulike investeeringutena.

«Mõned leiavad, et ostan endale põllumaad, rendin selle mõnele tootjale välja, teenin väikese marginaali ja samal ajal maa väärtus eeldatavasti kasvab,» rääkis Peep Sooman.

Pikaajalise investeeringu eesmärgil ostavad Risto Vähi sõnul põllumaid kokku tihti välismaalased. «Välismaalased paigutavad raha maadesse arvestusega, et mõnekümne aasta pärast on vaba põllumajanduslik maa väga hinnas,» nentis Risto Vähi.

Samas vaatavad ka põllumajandustootjad Peep Soomani selgitusel tulevikku ja soetavad maid nii-öelda igaks juhuks, et oleks võimalik tulevikus tootmist laiendada. «Tootjad ostavad põllumaid kokku selle arvestusega, et kui turg on niivõrd aktiivne nagu praegu, siis ei pruugi neil ühel hetkel enam oma tootmismaade läheduses sobivaid maid olla.»

Erinevad hinnad

Nii nagu kinnisvaras üleüldiselt, sõltuvad ka põllumajandusotstarbelise kinnisvara hinnad märkimisväärselt asukohast. «Põllumaade hinnad võivad sõltuvalt asukohast erineda kaks kuni kolm korda. Kui sa oled mõne suurtootja maatükkide kõrval, on sul võimalik tehinguid sõlmida isegi üle 3000 euroga hektari kohta. Kui aga oled keset metsi, ümbruses tootjaid pole ja sul on üks põllusiilak, siis pead otsima ostjaid tikutulega ja hinnad on kaks kuni kolm korda madalamad,» kõneles Peep Sooman.

Ka Uus Maa analüütik Risto Vähi nentis, et haritava maa hektarihind on piirkonniti väga erinev, kuid kokkuvõtlikult on see jäänud tänavu Eesti eri paigus mediaankeskmiselt 1500–1655 euro vahele, hoonestatud maatulundusmaade hind vahemikku 23 500 kuni 28 300 eurot objekt kohta ning hoonestamata maatulundusmaa hind 0,16 kuni 0,18 eurot ruutmeetri kohta.

Vanad hooned

Kõige väiksem on kinnisvara asjatundjate sõnul nõudlus põllumajandusotstarbelise kinnisvara sektoris vanade lagunenud lautade ja vilja-kuivatite järele. «Need sissevajanud katustega pikad laudad ei vasta enam kellegi vajadustele. Need on ajast ja arust ja nende järele pole nõudlust,» nentis Peep Sooman.

Kui aga asukoht on soodne, võidakse Kristjan Grossi sõnul ka vanu lautu või kuivateid muuks otstarbeks ümber ehitada. «Maapiirkondades leidub nõukogude ajal ehitatud hooneid, mis on loomapidamiseks ilmselgelt vananenud, kuid mida saab ümber kohandada teistsuguseks tootmiseks, näiteks mööblitööstustele või autotöökojale,» rääkis Kristjan Gross põllumajandushoonete uutest kasutusvõimalustest.

Maa läheb hinda

Uute moodsate põllumajandustootmishoonetega toimub Kaanon Kinnisvara juhatuse liikme Toomas Mustimetsa sõnul väga vähe tehinguid. «Investeeringuid teinud põllumajandusettevõtetel läheb suhteliselt hästi ja nad ei müü, vaid pigem laienevad,» lausus Mustimets ja lisas, et aeg-ajalt müüakse vaid tegutsevaid põllumajandusettevõtteid tervikuna koos kogu tehnika ja kõigi kehtivate rendilepingutega.

Kinnisvaraasjatundjad usuvad, et põllumajandusotstarbelise kinnisvara turg on ka edaspidi aktiivne ning nõudlus heade põllumaade järele kasvab veelgi. «Igal pool maailmas maa hind kasvab ja teravilja hind pikemas perspektiivis samuti. Meie Euroopas ei saa sellest aru, aga tegelikult on üleilmne toidukriis. Ka meil kasvatatav vili on ju paljuski börsikaup ja selle hinna määrab börsinõudlus, seega on ka põllumaade järele vajadus,» rääkis Peep Sooman.

«Maa on üsna kindel investeering, sest maa on ainus kinnisvara, mida ei teki juurde. Hooneid võib ehitada, aga maad ei saa lisaks luua,» sõnas Toomas Mustimets.

Kristiina Kruuse,
E24Ȁriuudised, 16.11.2013

 

2013-11-17T10:00:00+00:00Pühapäev, 17. november, 2013|Uudised|