Iga otsus mõjutab talu väärtust

Iga otsus mõjutab talu väärtust

Investeeringute riskitaluvus on Eesti põllumajanduses pigem väike ning siinsed põllumehed tasa ja targu tüüpi ettevõtjad – toetusega investeerijaid on alla 30 protsendi Eesti enam kui 11 000 turule tootvast põllumajanduslikust majapidamisest, selgitab maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna juhataja Mati Mõtte.

Põllumajanduses räägitakse tihti, et tööd on palju ja raha vähe – kas see tähendab, et finantsnõustamise järele on nõudlus ja vajadus suur, või vastupidi, kui raha on vähe, pole ka, mida nõustada?

Nii nagu muudes valdkondades, teeb ka põllumajandustootja esmatähtsa töö ja vajab eelkõige maksude või raamatupidamisega seotud nõustamist. Finantsnõustamise sügavam olemus jääb nii kasutamata, mis on seotud strateegilise planeerimisega või rahavoo parema juhtimisega. Raha ei tohiks ju kellelgi üleliia olla ja seda annaks kasvatada, kui rakendada parimad teadmised.

Millal hakkab põllumees mõtlema oma talu/ettevõtte väärtuse üle, ja millal ta seda tegelikult peaks tegema?

Mulle isiklikult tundub, et eks väärtuse peale mõeldakse, kuna üldjuhul on meie tootjad küllalt eakad. See tähendab n-ö pensionifondi. Samas, passiivse vara väärtus on kindlasti väiksem kui head rahavoogu tootev vara koos turustuskanalite, efektiivse tööjõukasutuse ja uuenduslike investeeringutega.

Lihtsustatult võiks öelda, et iga otsus mõjutab ettevõtte või talu väärtust. Kui toetuste taustast rääkida, siis alates 2001. aastast kuni siiani investeeringutoetust kasutanud tootjad on märgatavalt oma ettevõtte väärtust kasvatanud. Kui tootmine efektiivseks muutub, siis on selliste ettevõtete väärtus kõrge ja nad on investoritele atraktiivsed.

Kui julged on Eesti maaelu-ettevõtjad investeeringuriske võtma?

Eks riskide poolest jaotuvad põllumajandustootjad kolmeks. On neid, kes on väga riskialtid ja isegi üle investeerinud. Mõõdukalt investeerijaid on üldjuhul keskmiselt ja kõige rohkem on liialt vähe investeerijaid, kuna sellega kaasnevad riskid ning kapitali hankimine on keerukas.

Lisaks näitab investeeringute riskitaluvust toetusesaajate statistika. Viimase põllumajandusloenduse käigus avaldati, et Eestis on üle 11 000 turule tootva põllumajandusliku majapidamise. Seda võiks hinnata aktiivseks sihtgrupiks, kes tegeleb tootmisega ja vajab tootmisvahendeid. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 investeeringutoetusi on saanud ligikaudu 3000 põllumajandustootjat – toetusega investeerijaid on alla 30 protsendi.

Kas meie põllumajandusettevõtjad on julge ja karvase rinnaga hundid või pigem tasa ja targu tüüpi ettevõtjad?

Põllumajandustootjad on kindlasti olnud tasa ja targu tüüpi ettevõtjad, võrreldes muude sektoritega. Tootmist mõjutab olulisel määral ilmastik ja üles-alla muutuvatest toodangu kogustest lähtudes on turuhind küllaltki ebastabiilne – see teeb tootja riski hindavaks.

Head toetused aitavad oluliselt riske maandada ja julgust tuleb kindlasti juurde. Nii on üle 500 ha maad omavad ettevõtjad märgatavalt julgemad.

Kuivõrd sõltub teie käest küsitud nõuannete sisu hooajast?

Finantsnõustamine ei sõltu hooajast, vaid pigem probleemide tekkimise ajast või siis tähtaegadest (maksud, lepingud). Probleeme avastatakse muidugi ka vahetult enne või pärast mingit tootmishooaega või tegevust.

Tegelikult peaks iga ettevõtja oma finantsasjad, sh lepingud ja investeeringud, iga aasta üle vaatama. Lihtsalt raamatupidamise korrastamine ja aastaaruande tegemine ei pruugi olla selleks piisav, tuleks võtta rohkem aega, sest raha väärtus ja intressid ajas muutuvad, võib leida enda jaoks positiivseid muudatusi.

Tegelikkuses võib kasulik olla isegi valdkonda tundva konsulendiga üldisem teema arutamine. Samuti erinevatest infokanalitest (nt müüjalt või raamatust) leitud teabe võrdlemine koos konsulendiga. Tasu suhtes võib eelnevalt julgelt konsulendilt küsida ja mahu kokku leppida.

Rain Uusen
E24Ȁriuudised, 25.08.2013

 

2013-08-27T10:00:00+00:00Teisipäev, 27. august, 2013|Uudised|