Vastab Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister
Läinud nädala lõpus külastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Pärnumaa jahi-, kala- ja põllumehi, et kuulata ära nende mõtted.
“Üldjuhul ministrit kutsutakse, aga vahel on ministril õigus ise tulla. Olen käinud ikka aeg-ajalt maakonnas visiitidel, et näha põllumajandusministeeriumi valitsemisala eri valdkondade esindajaid,” lausus minister rõõmsal toonil.
Seeder kohtus Pärnumaa jahimeestega, sest uus jahiseadus hakkab valmima ja see teema on Eestile oluline. Samuti külastas ta rohelise jõemaa koostöökogu ja kalandusettevõtet Japs ning astus läbi Pärnumaa talupidajate liidu kontorist.
Kuidas teeb põllumajandusminister Brüsselis lobitööd, et kaoks ära kavandatav vahe põllumajandustoetuste vahel? Eesti põllumees saab Euroopa Liidult hektari kohta neli korda vähem toetust kui Hollandi oma.
Olen kohtunud paljude teiste liikmesriikide põllumajandusministritega ja tutvustanud Eesti seisukohti, meie erisust ja muresid seoses Euroopa Liidu järgmise toetusperioodi ja ebavõrdsete toetustasemetega.
Olen kohtunud Balti riikide põllumajandusministrite, kõigi Eesti parlamendiliikmete, mitmel korral Euroopa Parlamendi põllumajanduskomitee liikmete ja esimehe, Euroopa Komisjoni ja põllumajandusvoliniku ning tema kabineti töötajatega. Samuti põllumajandustootjate esindajatega Brüsselis, ajakirjanikega ELi liikmesriikidest, Eesti poliitikute ja ettevõtjatega.
Mida arvate vabaühenduste algatatud põllumeeste nõudmisi toetavast allkirjade kogumise aktsioonist?
See näitab, et Eestis on kodaniku- aktiivsus kõrge. On näha, et inimesed toetavad mures põllumehi. Aktsioon teadvustab probleemi ja lähendab ühiskonda tervikuna. Tegelikult toetatakse selle aktsiooniga praeguse valitsuse põllumajanduspoliitikat.
Brüsselis sõlmivad poliitikud kokkuleppeid laua taga, kindlasti mitte tänavatel ja emotsioonide pinnal. Kui saame 10 000 või 20 000 allkirja, ei ole see Euroopas enneolematu number. Euroopa on näinud suurejoonelisemaid protestiaktsioone.
Kuidas suhtute Sirbis (8.06) avaldatud Kaarel Tarandi arvamusse, et peaaegu kõik valitsemisasutused külvavad mõttetult raha maale, selle asemel et arendada linnu?
Pole lugenud, aga see ei vasta tõele. Eestis on üles ehitatud süsteem, kus valdav osa maksumaksja rahast jääbki linnadesse.Pean silmas kõikide asutuste ja avalike teenuste koondumist üha rohkem linnadesse, seda finantseeritakse otse riigieelarvest ja see raha ei kuulugi ümberjagamisele. Estonia teater, draamateater, loomaaed, rahvusraamatukogu, kunstimuuseum, vabaõhumuuseum – kõik asuvad Tallinnas. Neid külastavatel turistidelgi pole vaja sõita vaatama ajaloolist Eestit, kõik piirdub Tallinna sadama ja Viru hotelli vahelise maa-alaga.
Tarandi mõtetes on aga ka tõetera. Maakonnalinnade areng Eestis on ammu peatunud. Edaspidi tuleb pöörata neile keskustele rohkem tähelepanu.
Kui oluline on teie arvates Leader-programm maaelu arendamisel ja elavdamisel?
Tervikuna on Leaderi eesmärgid õiged ja väärivad elluviimist. Avalikkuse ette toodud negatiivsed juhtumid kahjustavad muidugi programmi mainet.
Silja Joon, Pärnu Postimees (20.06.2012)
