Internetihääletusega valiti rahvapõllumeheks 2013 Kalmer Märtson

Internetihääletusega valiti rahvapõllumeheks 2013 Kalmer Märtson

Möödunud teisipäeval tunnus­tati „Aasta põllumehe" konverentsil kõiki tiitlikandidaate.

Aasta põllumehe 2013 kandi­daate oli tänavu 18, neist neli Ida-Harjust: Kuusalu vallast OÜ Hinnu Seafarm juhataja Kal­mer Märtson, OÜ Suurekivi juht Helju Veskaru, Uuri küla Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu peremees Väino Veersa­lu ning Anija vallast Rookülast lihaveiseid kasvatava Kuusiku talu perenaine Jane Mättik.

Tiitlit annavad välja Eesti Põllumajandus-ja Kaubandus­koda ning Maaleht, kus eelne­valt ilmusid kõigist kandidaati­dest pikemad lood. Paar nädalat enne konverentsi avati Maalehe veebiküljel internetihääletus, et selgitada nende seast rahva lemmik. Hääletajaid oli kokku ligi 8000, kellest 2894 ehk 37 prot­senti eelistasid üle 20 aasta sea­kasvatusega tegelenud Kalmer Märtsonit, endist Kuusalu valla­vanemat, praegust vallavalitsuse liiget.

Aasta põllumeheks valiti Saaremaa suurima põllumajan­dusettevõtte, piimatootja Kõlja­la POÜ juhataja Tõnu Post.

Komisjon tutvus kõigi ettevõtete ja taludega

Aasta põllumehe konkursiko­misjoni koosseisus kandidaate vaatamas käinud Ivo Eenpalu Arukülast Hellema talust on Eesti Taluliidu aseesimees.

Ta ütleb, et sellise konkursi raames tutvustatakse ja tõstetak­se esile erinevaid tootjaid: põl­lumajandus on eripalgeline, meil on tugevaid tegijaid. Ida-Harjust oli neid seekord tõesti mitu. Jane Mättik näitas oma to­redaid tõuveiseid, nende talu on Eestis hästi tuntud just kvaliteet­se tõukarja poolest. Väino Veer­salu teeb oma tööd tublisti. Seal­ne maastik Uuri külas on väga huvitav, talu on hakanud väär­tustama ka pärandkultuuri."

Helju Veskaru kohta sõnab Ivo Eenpalu, et käis ka kolm aastat tagasi koos aasta põllume­he komisjoniga Valkla vanas farmis: „Siis julgustasime, et võiks uue ehitada. Rõõm oli nüüd näha, et ta oligi selle ette võtnud ja asi on jõudsalt edene­nud. Võrreldes vanaga on uus laut nagu öö ja päev."

Hinnu seafarmi komisjoni sisse ei lastud: „Sinna me ei saa­nud, seisime värava juures ja rääkisime seal. Ettevõtete majandamise kohta saime infot esi­tatud ankeetidest."

Tänavuseks rahvapõllumeheks tituleeritud Kalmer Märtson on koos loomaarstist abikaasa Ulvega juhtinud Kuusalu külje all Allika külas asuvat Hinnu seafarmi 20 aastat – 1993. aastal erastati koos teiste töötajatega Kuusalu kolhoosi sigala. Praeguseks on Märtsonitel enamusosalus. Sigu on täistsükliga seakasvatusettevõttes 12 000. Aas­tas läheb müüki ligi 22 000 siga. Farm paikneb 8 hektaril, laudad on renoveeritud ja kaasaegse tehnoloogiaga. Investeeringud on tehtud ettevõtte kasumist ja kasutades EU toetusi. Laenusid ei ole. Töötajaid on 27, osanikke 14.

Kalmer Märtson:, Aasta põl­lumehe konkursi komisjon jäi meil tõesti värava taha. Farmi pääsesid Maalehe ajakirjanik ja fotograaf, nemad käisid enne duši alt läbi, panid selga spet­siaalsed riided. See on kohus­tuslik ettevaatusabinõu, et kaits­ta sigu võimalike nakkuste eest, reegel kehtib kõigile.

Seakasvatuses läks raskeks siis, kui Venemaa keelustas Eu­roopa elussigade sisseostu. Hin­nu farmi omanike tööajast kulub suur osa turunduse ja paberima­jandusega seotud asjaajamistele.

Viimasel ajal sõidavad koor­mad sigadega Leetu, Lätti, Poolasse. Sealiha börsihinnad on aga Euroopa Liidus madalad, ligi poolteist aastat on müüdud seetõttu alla omahinna. Üks la­hendus oleks ühistegevuse kor­ras söödatoorme ostmine, mis võimaldaks alandada sealiha tootmise omahinda, arvab Kal­mer Märtson.

„On hetki, kus oleme arutle­nud, kas me pingutamisel on mõtet, aga ikka jätkad. Kogu energia on ettevõttesse pandud, kahju oleks loobuda. See on meile mõlemale Ulvega elutöö. Töötajad on tublid, kaader on väga püsiv, suurte kogemusega. Mitmed meist on farmis tööta­nud juba kolhoosi ajast. Et mind esitati aasta põllumehe kandi­daadiks, on tunnustus kogu me kollektiivile," kõneleb ta.

Kalmer Martsoni kandida­tuuri esitas Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kui telefonis teatati, et komisjon tahab tulla Hinnu farmiga tutvuma, oli see talle ül­latus.

, Aasta põllumehe nominendiks esitamine on tunnustus teh­tud tööle, samas ega ma ise suurt meedia tähelepanu ei naudi. Südames hoidsime pöialt hoopis Helju Veskarule," lausub vastne rahvapõllumees ning lisab, et küllap tuttavad põllumehed-kolleegid, koostööpartnerid ja oma kodukandi rahvas andsid hääli, et see tiitel tuli.

JANE MÄTTIK

Jane ja Elmar Mättik on mõle­mad pärit Rookülast, peres on kolm last. Kuusiku talu on nad pidanud 2001. aastast, kui varem Kaunissaares mööblifirmat pidanud pereisa otsustas hakata FIEna teravilja kasvatama. Ku­na talul oli ka rohumaid, osteti 5 lihaveist.

Viis aastat tagasi alustas pere­ema samuti põllumajandusliku ettevõtlusega, suurendas aberdiin-anguse lihaveiste karja 35ni. Sel sügisel on Jane Mättiku hoole all rohkem kui lOOpea-ine kari. Ta kuulub MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Lihakasvatajate Seltsi juhatusse. Juulis kuulutas Eesti Talupidajate Keskliit talukonkursil Kuusiku talu Eesti parimaks noortaluks. Aasta põllumehe konkursile esi­tas Jane Mättiku kandidatuuri Maaelu Edendamise Sihtasutus.

„Kiidetakse meie tõupuhast karja. See on kasvanud, müük läinud hästi. Küllap meid on märgatud seepärast, et pole põllumajanduslikku tootmist kel­leltki pärinud ega üle võtnud, kõik oleme ise nullist alustanud ja edasi arendanud," räägib perenaine ning tõdeb, et igaühele on aeg-ajalt tunnustust ja posi­tiivseid emotsioone vaja, et saa­da kinnitust, kas ollakse oma te­gemistega õigel teel.

Alavere kandis on põllumaad hinnas, vabu maid enam pole, nendib ta. Kuusiku talul on oma maad 100 hektarit, rendimaid kasutatakse ligi 250 hektarit. Masinate soetamiseks on saa­dud investeeringutoetust.

„01en talueluga väga rahul, see sobib meie hinge ja elulaadi­ga Ei kujuta enam ette, et peak­sin käima iga päev palgatööl. Üritame lihaveisekasvatust mit­te liiga suureks ajada, et meie ei elaks loomade jaoks, vaid ne­mad meie jaoks," lausub Jane Mättik. Mullu detsembris avas OÜ Suu­rekivi juht Helju Veskaru koos lapselaste Siim Põldsalu ja Anti Peensaluga Kuusalu valla Valkla külas Eesti moodsaima robot-lüpsilauda. Kolleegid teistest farmidest ennustasid, et lauda sünnivalud kestavad jaanipäe­vani.

Nüüd tunnistab Helju Veska­ru, et nii läkski, on ohud pööra­ne aasta: „Kaks esimest kuud olid väga rasked. Lõastuselt tul­nud lehmad olid segaduses, kee­ruline oli harjuda vabapidamise­ga. Päris palju langes karjast välja."

Nüüd on loomad harjunud, piimatoodang hakanud taas kas­vama. Kas jõuab veel sel aastal lehma kohta 10 000 kilogrammi lähedale, ei tea ta ennustada.

Helju Veskaru jutustab, kui­das ei osanud arvata, et koos uue laudaga saab nii palju külalisi – moodsat tehnikat on uudistamas käidud Soomest, Rootsist, mit­metest teistest maadest, Eesti teistest piimafarmidest ja maaülikoolist.

Suurekivi uues laudas töötab korraga üks inimene, kes jälgib arvutit. Söötmine-lüpsmine on automatiseeritud. Kokku on OÜsse jäänud tööle 5 inimest, valdavalt Helju Veskaru pere liikmed, abis käivad selektsionäär ning loomaarst.

Lehmi on laudas 140, ent ruumi on 2881e loomale. Kulub vähemalt paar aastat, et oma kar­ja j ärelkavu arvelt laut täis saada, ütleb Helju Veskaru.

Ta kandideeris aasta põllu­mehe tiitlile ka 2010. aastal, siis sai rahvapõllumehe tiitli. Too­kord esitas tema kandidatuuri Harju Taluliit, tänavu Eesti Põl­lumajandus- ja Kaubandusko­da.

Lisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu peremees Väino Veersa­lu lausub oma kandideerimise kohta, et on võrreldes teistega väike tegija: „Mastaabid on eri­nevad. Piltlikult öeldes, mina toimetan liivakastis, aga teised otsekui suurtes karjäärides. Kui Maalehest helistati, et oleme esi­tatud kandidaadiks, tekkis ala­väärsuskompleks, aga abikaasa Mare ütles, et ära põe, meie ole­me omades raamides, kõik ei peagi olema suured tootjad." Iisakal on eesti mustapealiste lammaste aretuskarjas 90 utte ja 10 jäära. Pererahva eesmärk on müüa võimalikult palju tallesid elusloomadena. Talu jääb Lahe­maa piiridesse, lambad on ka poollooduslike rohumaade hooldajad.

Praegu on naisperel kiire aeg, valmistutakse novembri teises pooles Saku suurhallis toimu­vaks Mardilaadaks, mis on käsitöötegijatele aasta olulisim müü­gikoht. Kinnaste-sokkide telli­musi on mujaltki ning jõulud tu­lemas, vaja esemeid teha ka talu Kuusalus asuva käsitööpoe tar­vis.

Väino Veersalu: „Meid võib nimetada mikroettevõtteks, aga ilusam sõna on peretalu. Oleme siin Marega aastakümneid talitanud ja suurim rõõm on see, et lapsed tahavad koju tagasi tul­la."

Ülle Tamm 
Sõnumitooja, 30.10.2013

2013-10-30T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 30. oktoober, 2013|Uudised|