Jõgeva maakonnas on hakatud rohkem maisi kasvatama

Jõgeva maakonnas on hakatud rohkem maisi kasvatama

Jõgevamaa põldudel kasva­tati tänavu võrreldes vara­semate aastatega rohkem maisi. Selle kasvuperiood on lühike ning maisisilo te­gemine on loomakasvatajate sõnul suhteliselt odav ning see toit on piimakarjale hea.

Aktsiaseltsis Pajusi ABF koristati mais möödunud tei­sipäevaks. "Keskmiseks hektarisaagiks saime väiksemalt põllult 33 ja suuremalt, 191-hektariliselt põllult 44 tonni. Maisisilo valmistasime 8800 tonni," ütles juhataja Lembit Paal.

Koristama ajendasid kiirustama metssigade rüüsteretked

"Maisiterad olid koristami­se ajal piimvahaküpsed või vahaküpsed. Kasvuperiood võinuks olla veelgi pikem, kuid täisküpsust polnud võimalik ära oodata, sest pidime ar­vestama koristamisel teenust osutanud firma ajagraafikuga. Kui oleksime koristamist edasi lükanud, oleks see võinud peaaegu novembrisse jääda. Siis aga võib ilm külmaks minna või veel vihmaseinaks kui praegu. Samuti ajendasid koristami­sega kiirustama metssigade rüüsteretked, mis iga nädalaga aktiivsemaks muutusid. Küllap aimasid ka sead, et maisipõllul ei kesta "pidu" nende jaoks kuigi kaua," lisas Paal.

Viraitol uus maisipõld

Maisi külvipinna suuren­damise ühe põhjusena nime­tas Lembit Paal siinset paest maad, kus rohumaataimede kasv võib põuaga väga vilets olla. "Mitmed eelnevad suved olidki põuased. Suure ja tugeva juurestikuga mais talub aga kuivust hästi," selgitas põllumajandusettevõtja.

Põltsamaa valla osaühingus Viraito kasvati tänavu maisi 45 hektaril. "Suurendasime mõnevõrra külvipinda ja rajasime uue maisipõllu. Tegime seda viljavaheldusvajadusest ja pidades silmas PRIA eeskirju, mis ei luba üle kahe aasta ühel põllul maisi kasvatada," rääkis juhatuse esimees Toivo Kens.

"Maisisaagiga võib üldiselt rahule jääda, aga uuel põllul oli maisi kasvujõud juba alates tärkamisest ebaühtlane: kohati väga hea, mõnes kohas aga üsna nigel.

Keskmine saak oli 28 tonni hektarilt, maisisilo valmista­sime 1200 tonni ringis," lisas ta.

Kensi sõnul soodustab huvi maisikasvatamise vastu ka uute sortide jõudmine Eestis­se. Ta tõdes, et meie kliimaoludesse kehvasti sobivaid sorte siia ei toodagi ja põllumeestel on võimalik osta kvaliteetset maisiseemet.

Tasuvuse tagamaad

Toivo Kens märkis, et osa­ühingus Viraito moodustab maisisilo aastas valmista­tud silokogusest 40 protsenti. "Maisi kasvatatakse energiasöödaks, seepärast on maisi­silo puhul äärmiselt oluline tõlvikute arv ehk see, mitu protsenti silo üldmassist moo­dustavad tõlvikud. Tõlvikud annavad energiat ning energia, mida ise kasvatad, on alati odavam," märkis põllumajandusfirma juht.

Pajusi ABFi juhataja Lembit Paali arvestuste järgi sõltub maisikasvatamise tasuvus hektarisaagist. "Positiivne on, kui mais saab nelja-viie päeva­ga koristatud ning sellest 8000 kuni 10 000 tonni silo tehtud. Kui rohusilo valmistamiseks on tarvis mitut niidet, siis maisi puhul on praktiliselt ühe pin­gutusega tubli pool võik kaks kolmandikku söödast olemas," nentis ta.

Kasvatajaid tuleb juurde

Mitmendat aastat kasvata­takse maisi ka osaühingus Sadala Agro. Esimest korda külvati tänavu maisi Pajusi vallas Sepasaare talus, kus on 83 lüpsilehma. Põllumajan­dustootmise eestvedajaks on seal Jüri Sardis. Tema ema Aina Sardis ütles, et maisi hakkasid nad kasvatama Pa­jusi ABFi eeskujul. "Pidasime silmas eesmärki toota piima odavamalt. Külvasime maisi kümnele hektarile, koristamisajal olid üsna head ilmad ja nii võime esimese saagiga rahule jääda," lisas ta.

Lembit Paali prognoosi järgi suureneb Jõgevamaal maisi kasvatamine lähitulevikus veelgi.

Jaan Lukas "Meie maakonnas on hakatud rohkem maisi kasvatama" , Vooremaa (23.10.2012)
 

2012-10-24T10:00:00+00:00Kolmapäev, 24. oktoober, 2012|Uudised|