Jõgeva Sordiaretuse Instituudil on pakkuda neli uut põllukultuuri

Jõgeva Sordiaretuse Instituudil on pakkuda neli uut põllukultuuri

Jõgeva Sordiaretuse Instituut on teinud lõppeval aastal Eesti põllumajanduse nelja uue sordi võrra rikkamaks. Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev riiklik sor­divaliku komisjon otsustas sordilehele kanda kartuli ´Teele´, talinisu 'Kallas' ja veel ühe nisu ning nisu ja rukki ristandi, mida praegu veel aretisteks nimetatakse.

Kartuli 'Teele' põhiautori, Jõgeva Sordiaretuse Instituu­di kartuliosakonna juhataja Aide Tsahkna sõnul peetakse tänapäevases aretuses esma­tähtsaks kvaliteeti. "Ka 'Teele' aretamise töös, mis kestis üheksa aastat, oli eesmärgiks saada kartulile ilus väljanäge­mine, meeldiv maitse, vähene ülekuumenemisoht ja hea kooritavus. Viimase omaduse tagavad tihe kuju ja mada­lad silmad. Samuti on oluline haiguskindlus, ennekõike vastupidavus lehemädanikule," lisas ta.

Nisuaretuses mõeldi saagikusele

Tsahkna hinnangul võivad põllumehed ´Teelet' kasvatama hakata kõige varem kolme aas­ta pärast. "Enne tuleb kindlasti välja selgitada selle kartuli kõik omadused ja teha vajalikud kir­jeldused. Samuti võrreldakse seda mõne teise keskvalmiva kartulisordiga," rääkis ta.

"Teele oli minu ema nimi ja tema mälestuseks valisime selle nime ka uuele kartulile," lisas Aide Tsahkna.

Alates 1958. aastast Jõgeva Sordiaretuse Instituudis tööta­nud ja ajavahemikul 1975-1987 Olustvere sovhoostehnikumi juhtinud Endel Kallase (1932-2012) järgi sai endale nime talinisu 'Kallas', mille aretas teraviljaosakonna teadur Rei­ne Koppel.

"Põllumajandusakadeemias agronoomiat õppides kuulasin Endel Kallase loenguid. Prak­tikal viibides osalesin tema juhendatud tunnustamiskursustel, kus õppisime tundma erinevate põllukultuuride sorte ja seemnekasvatust," meenu­tas ta.

Reine Koppeli sõnul soodus­tas Talinisu 'Kallas' kiiremat aretamist ja sordilehele jõud­mist koostöö Leedu Maaviljelu­se Instituudiga.

"Endel Kallase tööd jätkates olen valinud palju uusi lähtesorte, doonorsorte. Tuli uuri­da, milliseid omadusi saaks nendelt uutesse sortidesse üle kanda. Selleks on kulunud mitu aastat. Protsess ristamisest uue sordi turulejõudmiseni kestab omakorda üle kümne aasta. Avanes aga väga hea võimalus võtta katsetusse Leedu teadlaste loodud aretusmaterjal, seda uurida, meile sobilikud genotüübid valida, teha puhas algseeme ja anda koostöösordid riiklikusse kat­setusse."

Teine uus nisusort veel

Reine Koppeli teadustöö tu­lemuseks on teinegi uus nisu­sort aretusnumbriga LIA 0044. "Praegu kutsume seda nisu veel aretiseks, mitte sordiks. Seda nime kasutame seni, kuni genotüüp on alles aretusjärgus ning ta pole läbinud registreerimiskatseid. Kui aga kohustuslikud registreerimis-ja majanduskatsed läbitud on, saab talinisu genotüüp endale nime ja seda võib hakata nime­tama sordiks," ütles Koppel.

"Nisusort 'Kallas' ja aretis LIA 0044 on ennekõike areta­tud stabiilset saagipotentsiaali silmas pidades. Mõlemad on väga hea mahumassiga, suure teraga, hea talvekindlusega ja vajavad pigem intensiivsemat viljelust," ütles ta.

Reine Koppeli sõnul saavad seemnekasvatajad esimese koguse nisu 'Kallast' külvata 2014. aasta sügisel. "Praegu Jõgeva sordiaretusinstituudis juba väike kogus seemet on, peame seda aga veel ühe aasta paljundama ning siis hakkame välja müüma," lisas ta.

Esimene tritikale Jõgeva sordiaretajatelt

Sordilehele kanti ka tritikale (nisu ja rukki ristand) are­tis. "Varem pole tritikalearetust meie instituudis tehtud. Viljakasvatajad on aga selle kultuuri vastu suurt huvi tund­nud. Seepärast oleme talinisu aretuskatsete juures proovi­nud kasvatada igal aastal ka erinevaid tritikalesorte. Hea koostöö on meil Läti kollee­gidega, nendega oleme palju aastaid uurinud, kuidas sellelt maalt pärit tritikale aretusmaterjal Eesti tingimustesse sobiks. Tritikale ristamine ning esimesed valikud on tehtud Priekuli Sordiaretuse Insti­tuudis. Edasised valikud ja uurimine toimub Jõgeval. Ole­me tritikale katseid näidanud ka meie suviste põllupäevade ajal põllumeestele. See aretis on tihti paljudele silmal jäänud ning selle kohta on papu infot küsitud. Suure huvi ja nõud­luse tõttu otsustasime ka ühe Läti-Eesti tritikale ühissordi välja anda.

Tritikale turuletulek võtab veidi rohkem aega, sest see aretis ei ole senini veel läbi­nud registreerimiskatseid, see tähendab, et meil ei ole tunnistust tema ühtlikkuse ja omaduste püsivuse kohta. Selle poolega tegeleb meie Läti partner ja neid katseid tehakse Poolas," rääkis Reine koppel, kes on tritikale autor.

"Koostöö Leedu ja Läti tea­dusasutustega on võrreldes varasema ajaga märksa tihe­damaks muutunud,"lausus Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel.

"Kui varem oleme aastas sordilehele saanud ehk kaks või kolm sorti, sus tänavu oli neid neli. Nii tuleb lõppevat aastat lugeda eriti kordaläi­nuks," nentis ta.

Jaan Lukas, Vooremaa (15.12.2012)

 

2012-12-17T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 17. detsember, 2012|Uudised|