Allikas: BASF Agricultural Solutions
Eesti põllumajandussektor on jõudnud punkti, kus edukas majandamine ei sõltu enam ainult agronoomilistest teadmistest, vaid üha enam võimekusest teha andmepõhiseid ja strateegilisi juhtimisotsuseid. 2026. aasta alguses toimunud BASF Agricultural Solutions teabeseminaril „Kaalutletud lahendus“ rõhutati, et kunagisest primitiivsest baasvaldkonnast on saanud kõrgtehnoloogiline ja teaduspõhine majandusharu, mis peab suutma kohaneda äärmusliku volatiilsusega nii kliimas kui ka maailmapoliitikas.
Sektori ees seisvad väljakutsed, nagu sisendhindade kasv, tööjõupuudus ja karmistuv regulatiivne surve, nõuavad tootjatelt pikaajalist visiooni ja suutlikkust näha numbrite taha, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja toidujulgeolek.
Majanduslik surve ja kulude struktuuri muutus
Eesti põllumajanduse kasvutempo on viimasel kümnendil aeglustunud ning teravilja ja rapsi saagikuse tõus on takerdunud, samas kui kulude kasv on olnud drastiline. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja analüüs näitab, et sektor kulutab täna söödale, energiale, väetistele, intressidele ja tööjõule aastas üle 400 miljoni euro rohkem kui veel viis aastat tagasi. Selline kulude hüpe on muutnud põllumajandustootjad üha enam sõltuvaks toetustest, kuna toodangu müügist saadav tulu ei kata paljudel juhtudel enam tootmiskulusid.
Ants-Hannes Viira märkis oma ettekandes, et järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi poliitika kujundamine on juba alanud ja see mõjutab sektorit järgmised kümme aastat, mistõttu on kriitiline mõista sissetulekute lõhe katmise vajadust ja investeerida valdkondadesse, mis loovad kõrgemat lisandväärtust.
Kliimariskid ja agronoomiline juhtimine
Viimaste aastate ilmastikuolud on olnud äärmiselt vastuolulised, pakkudes piirkonniti nii põuda kui ka liigniiskust, mis on pärssinud terade moodustumist ja suurendanud haigussurvet. Analüüsid näitavad, et liigne niiskus koos vähese päikesekiirgusega kriitilistel perioodidel võib vähendada saagikust kuni veerandi võrra. Seejuures mängivad otsustavat rolli mullastiku omadused, näiteks liivpinnaste parem veeläbilaskvus ja õhustatus märgadel aastatel, mis võimaldas neil aladel saavutada kohati paremaid tulemusi kui rasketel muldadel.
Juhtimisotsuste seisukohalt tähendab see vajadust hajutada riske, panustades korraga mitmele erineva geneetika ja valmimisajaga sordile.
Eksperdid soovitavad uueks aastaks strateegiat, kus riske hajutatakse mitme erineva geneetikaga sordi kasvatamisega, kuna see aitab tasandada ilmastikust tulenevaid lööke – olukordades, kus üks sort ebaõnnestub ebasoodsa õitsemisaegse ilma tõttu, võib teine sort tänu erinevale arengukiirusele saagi päästa. Kristjan Kasearu tõi esile, et 2025. aasta kogemus kinnitas: stabiilsuse tagab pigem mitmele sordile panustamine kui ühe n-ö tipu püüdmine.
Innovatsioon ja regulatiivne keskkond
Euroopa põllumajandus on tugeva regulatiivse surve all, kus viimase kuue-seitsme aasta jooksul on kaotatud üle 80 taimekaitses kasutatava toimeaine, samas kui uusi on lisandunud vaid üksikuid. See ahendab põllumeeste „tööriistakasti“ ja muudab saagi kaitsmise keerulisemaks, nõudes üha täpsemat digitaliseerimist ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Neil Kay rõhutas oma sõnavõtus sektori olulisust: „Põllumajandus on kõige tähtsam töö maakeral üldse,“ lisades, et innovatsioon ja täppispõllumajandus on ainsad viisid, kuidas säilitada tootlikkus keskkonnamõjusid vähendades. Strateegiline juhtimine peab seega hõlmama ka aktiivset suhtlust poliitikakujundajatega, et tagada teaduspõhiste ja praktikas rakendatavate regulatsioonide vastuvõtmine, mis toetaksid kestlikku toidusüsteemi.
Liblikõieliste ja rapsi tasakaalustatud juhtimine
Liblikõieliste kultuuride, nagu hernes ja uba, ning rapsi vahelise tasakaalu leidmine on majandusliku stabiilsuse seisukohalt kriitiline, kuid nõuab täpset agrotehnilist planeerimist. 2025. aasta analüüs näitas, et liigniiskusest tingitud hapnikupuudus mullas ja hilisem lamandumine muutsid hernekasvatuse paljude jaoks riskantseks, samas kui suviraps jäi tagasihoidlikult plussi.
Strateegilise soovitusena uueks aastaks rõhutatakse mitmekülgset külvikorda, mis aitab hajutada nii koristuskoormust kuivatitele kui ka tururiske, vältides sõltuvust ühest kultuurist. Uute umbrohutõrje lahenduste valikul tuleb arvestada toimeainete kasutamispiirangutega. Näiteks konkreetse toote drastilised piirangud nõuavad külvikorra planeerimist vähemalt kolmeaastase sammuga, et vältida seadustega vastuollu minekut või kultuuride kahjustamist jääkmõju tõttu.
Taimekahjustajate seire ja integreeritud tõrjestrateegia
Taimehaiguste, eriti helelaigsuse ja fusarioosi surve on seoses talinisu külvipindade rekordtasemega märkimisväärselt kasvanud. Uue aasta prognoosid manitsevad tähelepanelikkusele, kuna haigustekitajad säilivad hästi taimejäänustel ja minimeeritud mullaharimise tingimustes. Teaduspõhine soovitus on rakendada terviklikku haigustõrje programmi (T1+T2), kusjuures kvaliteetse saagi tagamiseks on kriitilise tähtsusega fusarioosi tõrje ajastamine täpselt õitsemisfaasi (BBCH 61–63). Eksperdid viitavad, et uue põlvkonna toimeained, pakuvad haigustõrjes suuremat efektiivsust ja stabiilsust ka jahedamatestingimustes, aidates säilitada mahukaalu ja seeläbi ka toodangu turuväärtust.
Sotsiaalne mõõde ja juhtimise efektiivsus
Lisaks tehnoloogilisele ja majanduslikule analüüsile on oluline märgata ka sotsiaalseid trende, nagu ÜRO poolt välja kuulutatud rahvusvaheline naispõllumehe aasta, mis väärtustab naiste rolli toidutootmises. Statistika kohaselt on naised põllumajanduses sageli produktiivsemad ja osavamad ressursside optimaalses kasutamises ning finantside tasakaalustamises, mis on eduka ettevõtte juhtimise alustalad.
Juhtimisotsused, mis kaasavad erinevaid tugevusi ja soodustavad mitmekesisust, aitavad muuta sektori jätkusuutlikumaks ja vastupidavamaks. Kokkuvõttes on Eesti põllumajanduse edu võti kaalutletud lahendustes, kus agronoomiline kompetents on integreeritud tugeva majandusanalüüsi ja riskide juhtimisega.
