Taimekahjustajate monitooringuga alustasime 5. mail. Taimekaitseperioodil tegime ca 3500 taimekahjustajate vaatlust 415 põllul 9 nädala jooksul. Taliteraviljad talvitusid hästi. Jahe mai ja juuni ei soodustanud haigustekitajate levikut.
Esimene Eestis aretatud paljasteraline suviodra sort ’Ilma’ on hea terasaagiga varasepoolne sort, millel on sõkalteraliste sortidega võrreldes suurem proteiinisisaldus ja kõrgem mahumass. Sort sobib kasvatamiseks eeskätt väärtusliku toiduviljana ja sõklaid mitte seedida suutvate mittemäletsejate söödaviljaks.
Põllumajandus muutub Eestis üha nutikamaks. Targad masinad tulevad appi põllutöödel, ent inimese roll ei ole kuhugi ära kadunud ühegi roboti käitamisel. Keegi peab neid hooldama ja tööle rakendama
Autor: Pille Sooväli, vanemteadur, taimekaitse osakonna juhataja, METK Talinisu lõpetab [...]
Väljaandes „Erinevate liblikõieliste haljasväetiskultuuride kasutamisvõimalused tava- ja maheviljeluses“ jagavad teadlased oma mitmeaastaseid uurimistulemusi ja kogemusi liblikõieliste kultuuride kasutamisest haljasväetisena.
Talinisud sõltuvalt sordist kas loomisfaasis või juba õitsevad, just praegu on pähiku fusarioosi tõrjumiseks õige aeg. Teistel taliteraviljadel selleks suveks taimekaitsetööde periood möödas.
Eesti põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN) on kogunud põllumajandusettevõtete majandusandmeid juba 25 aastat. Nende andmete abil saab hinnata eelkõige põllumajandusettevõtete majanduslikku elujõulisust. Artiklis analüüsitakse põllumajandusettevõtete majanduslikku elujõulisust läbi nende suutlikkuse toota positiivset ettevõtjatulu.
Taliodrad ja rukis õitsevad, siin-seal lõpetamas õitsemist. Talinisud loomisfaasis, sõltuvalt sordist ja põllust esineb helelaiksust, nisu-pruunlaiksust, jahukastet.
Umbrohtudel on põllumajanduses traditsiooniliselt olnud halb maine, kuid tänapäeva teadusuuringud ja mahepõllumajanduse kogemused näitavad keerukamat pilti. See artikkel põhineb ülevaatlikul videoloengul umbrohtudest, mille peaesineja Richard Gantlett
Taimedele kättesaadava ehk liikuva fosfori sisaldus mullas on tähtis mullaviljakust iseloomustav näitaja. Nii nagu on kogu Eestile omane laiaulatuslik mitmekesisus, nii on ka põllumuldade puhul. Mullad on oma omaduste poolest väga kirjud, mis on tingitud aluspõhjast, pinnakattest ja reljeefist jt. Ka fosforirikkus mullas sõltub aluspõhjast, kus muldkate on kujunenud, kuid mitte ainult.
