Taliteraviljad ja -raps arenevad hästi, kuid ilmastikuolud mõjutavad nii haiguste kui kahjurite levikut – möödunud on alles esimesed soojad päevad ning kahjurite levik pole veel väga laialdane.
Kanepikasvatus on Eestis teinud läbi suure arenguhüppe, tõustes 2025. aastaks Euroopa suuruselt teiseks kanepikasvatusriigiks kokku 9100 hektariga. 2026. aasta märtsis Nordic Hemp koraldatud infopäeval jagasid eksperdid praktilisi kogemusi ja teadusuuringute tulemusi, mis aitavad põllumeestel seda potentsiaali veelgi paremini ära kasutada.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kaheksas ja viimane sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses viinapuud.
2025. aasta näitas selgelt: silo kvaliteet ei sõltu õnnest, vaid otsustest – mida ja millal niita, kuidas närvutada ning kas sööta analüüsida. Ilmastik mõjutab tulemust, kuid sööda lõppkvaliteedi määrab tootja – tema oskus ja võime õigel ajal reageerida ning teha otsuseid tegelike andmete põhjal.
Ribapõllumajandus (ingl strip cropping) on viljelusviis, kus ühel põllumassiivil kasvatatakse mitut erinevat kultuuri pikkade kitsaste ribadena, mida majandatakse ja koristatakse üksteisest sõltumatult. See süsteem on suunatud bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele ja põllumajandusmaastiku liigendamisele, pakkudes toitu ja peavarju kohalikele putukatele ja lindudele.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on seitsmes sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses sõstrad.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kues sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses maasikas ja vaarikas.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on viies sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses viljapuud.
Andmepõhine põllumajandus ei tähenda enam üksikuid katsetusi, vaid järjest enam igapäevast tööriista. Sensorid, droonid ja tehisintellekt ei asenda põllumehe kogemust, vaid pakuvad objektiivset infot paremate otsuste tegemiseks.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on neljas sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses kõrvits ja söögipeet.
