Digimaailm laieneb igasse igapäevaelu valdkonda – põllumajanduski pole erand. Kuidas see täpsemalt juhtub, selle kohta on muidugi erinevaid arvamusi. Just digitaalne põllumajandus on märksõna, millele siinne taskuhääling keskendubki.
Maaülikooli kaasaegse taimekasvatuse õpikut saab kasutada kõrgkoolis teraviljade, õlikultuuride ning liblikõieliste kultuuride õpetamisel. Nüüd on raamat kättesaadav ka veebis kõigile huvilistele.
Vahekultuuridele pühendatud eAgronomi põllupäev Arukülas andis ülevaate oma põldkatsest. Sel aastal külvati põllule 24 erinevat vahekultuuride liiki ja segu.
Põllu- ja metsamajanduse efektiivsuse kasvu toetavad üha enam kaugseire tehnoloogiad. Samal ajal, kui satelliidid ja lennukid Eesti metsade ja põldude kohta infot koguvad, on imeline võimalus ettevõtjatel ja teadlastel lasta oma fantaasial lennata. Kuidas saab kaugseireandmete kasutamine panustada töötajat säästvasse ja kestlikku ettevõtlusesse?
Kas Eestis oleks võimalik laiendada proteiinkultuuride valikut mahetootmises kasvatamiseks? Talivikk, talihernes, taliuba, suvilupiin või sojauba? Katse järgi on suurima potentsiaaliga meie tingimustes talvikk, stabiilset saaki ei saavutatud katsetes ühegi kultuuriga.
Põllukultuuridel kasutatakse kasvuperioodil üsna palju erinevaid pestitsiide ja väetisi, et kaitsta taimi haigustekitajate eest, soodustada taimede paremat kasvu ja arengut. Kui palju kemikaalide jääke jõuab läbi köögi-, puu- ja teraviljade ning marjade inimese toidulauale?
lmastik mängib olulist rolli taimehaigusi tekitavate seente levikul. Haigustetõrje kõige tähtsamaks eesmärgiks on hoida taim terve kogu kasvuperioodi vältel.
Künda võib, aga seda tuleb teha mulla sobiva niiskuse puhul ja korralikult. Mulla tihenemine käib künnitööga paratamatult kaasas.
Sellel sügisel alustab tegevust taastava põllumajanduse fookusgrupp, mis keskendub mulla tervisele.
Varakult külvatud taliraps kasvab talvitumiseks sobivasse kasvufaasi. Kevili agronoom Tiiu Annuk jagab teavet ristõieliste kahjurite ja haiguste kohta.
