Putukad on praeguste teadmiste kohaselt maailma arvukaim ning liigirikkaim loomarühm. Neil on looduses väga oluline roll aineringe tagamiseks nii vee, mulla, niitude, metsa, põllu jt kooslustes. Eesti Maaülikooli põllumajanduse- ja keskkonnainstituudi taimetervise õppetool andis välja uue õpiku „Põllumajanduslik entomoloogia : Õpik kõrgkoolidele“. Materjal on oluline tudengitele ja pakub huvi põllumajandusettevõtetele.
Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE viis 2023. a hilissügisel läbi mahesektori erinevaid osapooli – mahetootjaid, (mahe)töötlejaid, mahetoodangu turustajaid ja mahetoitlustusasutusi hõlmava uuringu. Mahesektoris tegutsejatel on erinev valdkonnas tegutsemise kogemus ja mõnevõrra erinevad eeldused sektorile.
Kanepi kasvatus on hea viis muuta külvikorda mitmekesisemaks. Kanep ei välista ühegi teise kultuuri järgnemist külvikorras ning pole ka ühtegi kindlat kultuuri, mis kindlasti peab olema samal põllul ennem kasvanud.
Maaelu Teadmuskeskuses avaldatakse igal aastal kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses. E-raamat on asendatud lühikeste kokkuvõtetega taime- ja loomakasvatusest teemalehtedena, millele saab kõrvale võtta huvipakkuva tabeli arvutusnäitega. Uute kultuuridena on arvutused mugulsibula ja õuna kohta.
Lõuna-Ameerika põlist matepuud võib meie tingimustes kasvatada toataimena - ja seda üsnagi edukalt! Iileksitest tähtsaim ja tuntuim paraguai iileks (Ilex paraguariensis) on pika kultuurilise ajalooga elujõudu suurendava ja haigeid raviva toimega taim.
Eesti teadlased on loonud andmebaasi, millesse koondatud kartulite ja teraviljasortide sõrmejäljed võimaldavad määrata kartuli- või viljahoidlas oma aega ootavate mugulate ja terade täpse sordi mõne päevaga.
Maaelu Teadmuskeskusel ilmus trükis „Teraviljade koristusjärgne esmane käitlemine“. Teraviljade saagi kvaliteeti mõjutavad nii kasvatustehnoloogilised võtted kui ka koristusaegne ilm, kombaini ja kuivati seadistus, kuivati valik, samuti ladustamise tingimused.
Maaelu Teadmuskeskus kutsub põllumehi osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Uuringu tulemused annavad põllumehele ülevaate põldude mullaelustiku seisundist ja võimaldavad anda neile soovitusi mullaelustiku parandamiseks.
Euroopa Liit on olnud blokina pikalt vastu nii geneetiliselt muundatud organismide loomisele kui ka laialdasele kasvatamisele, kuigi samu tehnoloogiaid kasutakse saagikuse parandamiseks mitmel pool mujal maailmas. Möödunud nädalal Euroopa Parlamendis toimunud hääletus võib avada ukse ühele varem GMO-määrusega seotud tehnikale – täppisaretusele.
Maaelu Teadmuskeskuse teadlaste osalusel valminud suvinisu uuring selgitas välja, millised nisu genoomi piirkonnad mõjutavad taime jahukastekindlust. Uuringu tulemustest on kasu nii haiguskindluse mehhanismide selgitamisel kui ka sordiaretajale ja põllumeestele.
