Piirkonniti on heintaimede kasv ja areng kulgenud erinevas tempos.. Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis alustati sel nädalal rohusilo tegemisega. Kõigis analüüsitud proovides oli proteiinisisaldus kõrge ja kiusisaldused madalad.
Mitmel talinisu põllul on leitud jahukastet ning hele- ja pruunlaiksuse tunnuseid, mistõttu soovitatakse haigustõrjega alustada esimesel võimalusel. Talirapsi põldudel on suurenenud kõdra-peitkärsaka oht ja mitmel pool Eestis on vajalik teha tõrje.
Maaelu Teadmuskeskuse 2026. aasta 20. nädala siloseire kohaselt talvitusid heintaimed hästi, kuid kevadine rohu kasv on olnud sademete nappuse tõttu aeglane. 2025/2026. aasta talveperioodil talvitusid heintaimed üldiselt hästi, kuna lumi sadas jahtunud või juba külmunud mullale ning taimed olid selleks ajaks kasvu lõpetanud ja talveks karastunud.
Läänemaal vajavad põldoa ja põldherne põllud kärsakatõrjet, samal ajal kui talinisul on mitmes maakonnas leitud jahukastet ning talirapsil Tartumaal ja Põlvamaal kõdra-peitkärsaka oht. Taliodra põldudel Rapla- ja Järvamaal on levimas lehelaiksused, mistõttu soovitatakse valmistuda tõrjeks.
Taliteraviljad ja -raps arenevad hästi, kuid ilmastikuolud mõjutavad nii haiguste kui kahjurite levikut – möödunud on alles esimesed soojad päevad ning kahjurite levik pole veel väga laialdane.
Kanepikasvatus on Eestis teinud läbi suure arenguhüppe, tõustes 2025. aastaks Euroopa suuruselt teiseks kanepikasvatusriigiks kokku 9100 hektariga. 2026. aasta märtsis Nordic Hemp koraldatud infopäeval jagasid eksperdid praktilisi kogemusi ja teadusuuringute tulemusi, mis aitavad põllumeestel seda potentsiaali veelgi paremini ära kasutada.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on kaheksas ja viimane sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses viinapuud.
2025. aasta näitas selgelt: silo kvaliteet ei sõltu õnnest, vaid otsustest – mida ja millal niita, kuidas närvutada ning kas sööta analüüsida. Ilmastik mõjutab tulemust, kuid sööda lõppkvaliteedi määrab tootja – tema oskus ja võime õigel ajal reageerida ning teha otsuseid tegelike andmete põhjal.
Ribapõllumajandus (ingl strip cropping) on viljelusviis, kus ühel põllumassiivil kasvatatakse mitut erinevat kultuuri pikkade kitsaste ribadena, mida majandatakse ja koristatakse üksteisest sõltumatult. See süsteem on suunatud bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele ja põllumajandusmaastiku liigendamisele, pakkudes toitu ja peavarju kohalikele putukatele ja lindudele.
Eesti Maaülikoolis on ajakohastatud integreeritud taimekaitse (ITK) suunised. Käesolev artikkel on seitsmes sarjast, mis tutvustab neid suuniseid kultuuride kaupa, seekord on fookuses sõstrad.
