Taimekaitsetööd on põllumajanduses üks vastutusrikkamaid valdkondi, kus eksimustel võib olla vahetu mõju nii keskkonnale kui ka töötaja tervisele. Isikukaitsevahendite (IKV) nõuetekohane kasutamine ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid esmane meede, et vältida kemikaalide sattumist organismi.
Põlva- ja Tartumaal on põldoal leitud šokolaadilaiksuse tunnuseid ning antud soovitus valmistuda tõrjeks. Suviodral on üle Eesti tuvastatud jahukastet, võrklaiksust ja pruunlaiksust, Läänemaa suvirapsil ebajahukastet ning Põlva- ja Tartumaa kaerapõldudel pruunlaiksust.
Loomakasvatajate seas on kogumas populaarsust paindlik portsjonkarjatamine, mis võimaldab majandada karjamaid kestlikumalt, parandada mulla tervist ja suurendada loomade produktiivsust. Mahepõllumajanduse Koostöökogu on koostöös Maaelu Teadmuskeskusega (METK) avaldanud uued õppevideod, mis aitavad seda süsteemi praktikas rakendada.
Saaremaal on põldherne põllul leitud lehetäisid ning antud soovitus valmistuda tõrjeks, Läänemaal vajab suviraps hiilamardika tõttu tõrjet ning Järva- ja Jõgevamaal on leitud ulatuslikke kapsakoi kahjustusi. Suviodral on üle Eesti tuvastatud jahukastet, võrklaiksust ning Pärnumaal ka ripslasi ja viljakukke, mille tõttu on antud mitu tõrjesoovitust.
Kesk-Eesti suviodra põldudel on leitud võrklaiksust ja suvinisul jahukastet, mille tõttu on antud tõrjesoovitused. Põlvamaal vajab põlduba šokolaadilaiksuse tõrjet ning Järvamaa suvirapsi põllul on leitud hiilamardikaid ja ulatuslikke kapsakoi kahjustusi.
Maaelu Teadmuskeskuse 2026. aasta 24. nädala siloseire andmetel on esimese niite rohusilo varumine Eestis jõudnud lõpufaasi, kuna juuni alguse soojus ja niiskus on viinud taimiku massi haripunkti, kuid langetanud oluliselt sööda seeduvust.
Siloteo õnnestumine on kompromiss saagikuse ja kvaliteedi vahel. Praegune seire näitab, et kõrreliste puhaskülvides on proteiinisisaldus langenud juba alla 15%, seega tuleks koristusega maksimaalselt kiirustada.
Kesk-Eesti suviodra põldudel on leitud võrklaiksust, talinisul jätkuvad jahukaste ning hele- ja pruunlaiksuse leiud ning Tartumaal on kahel talirapsi põllul tuvastatud kõdra-peitkärsaka oht. Viljandimaal on taliodral ja talitritikal leitud jahukaste tunnuseid ning mitmel taliteravilja põllul on täheldatud liiga kangest paagisegust põhjustatud stressikahjustusi.
Kvaliteetse silo tootmine ei ole juhuslik protsess, vaid tugineb hoolikalt planeeritud koristustehnoloogiatele, sobiva niiduaja valikule ning korrektselt seadistatud tehnikale. 2026. aasta mai lõpu seisuga on silo tegemine Eestis täies hoos, kuid piirkondlikud erinevused taimiku arengus ja agrotehniliste võtete valik määravad lõpliku söödaväärtuse.
Lõuna-Eesti talinisu põldudel on leitud jahukastet ning hele- ja pruunlaiksust, mistõttu soovitatakse haigustõrjega alustada esimesel võimalusel. Tartu- ja Põlvamaal on talirapsi põldudel jätkuvalt tuvastatud kõdra-peitkärsaka oht ning vajalik on teha tõrje.
