Eesti põllumees on harjunud kündma. Kindlasti on kvaliteetselt ja õigeaegselt kündmine mõistlik sellises (alustavas?) ettevõttes, kus veel ei ole jõutud või suudetud soetada mitmekülgsemaid mullaharimise masinaid. Kvaliteetne künd õigel ajal tehtuna on kindlasti sobilik, kuigi hinnaline viis põldu järgmisele kultuurile ette valmistada.
Lõuna-Hollandis asuv Ekoto ökotalu on leidnud nutika ja jätkusuutliku viisi, kuidas põllupidamist kasumlikult ja keskkonnasõbralikult viljeleda. Noortaluniku Ivar van Dorsti juhtimisel kasvatatakse 7 hektaril maal üle 30 erineva köögivilja ja ürdi liigi, kasutades ribapõllunduse põhimõtteid.
Igal aastal töödeldakse Belgias umbes 3,5 miljonit tonni kartulit friikartuliteks, kartulipüreeks, krõpsudeks ja helvesteks. Hof Te Kattemi talus toodetakse teravilja, sööda ja sigade kõrval mahepõllumajanduslikke kartuleid kuulsate Belgia friikartulite valmistamiseks.
Investeeringud maaparandusse ehk maaparandusprojektid ja -toetused kriitilise tähtsusega, et aidata põllumeestel ja metsamajandajatel lahendada neid probleeme, suurendada tootlikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine. Millised toetused ja investeeringud maaparandusse on planeeritud aastateks 2023–2027 ning kuidas need potentsiaalselt aitavad Eesti põllumehi?
Suviteraviljad on jõudnud õitsemise kasvufaasidesse, seega selleks hooajaks on ka suviviljadel taimekaitsetööde aeg läbi saamas. Veel võib teha pähiku fusarioosi tõrjet, soojus-niiskus soodustab nakatumist. Varakult külvatud suvioder on juba sellises vanuses, et viljapeades on fusarioosi nakatunud terad näha.
Suviteraviljad loovad, varasemad sordid on juba loomise lõpetanud. Sarnaselt eelmisele nädalale on lehetäid jätkuvalt suviviljadel toitumas. Taimehaiguste poolest on kõige tervemad kaer ja suvinisu. Üksikutel nisupõldudel näha jahukastet ja kaeral pruunlaiksust.
Efektiivsete temperatuuride summa kõikjal Eestis on ületanud nii kõrreliste kui ka liblikõieliste taimede esimese niite optimaalse aja. Kõrreliserohke rohi on loomise lõpu, õitsemise faasis ja toiteväärtus langenud.
Taliteraviljadel on selleks suveks taimekaitsetööde periood möödas. Suviteraviljadel on lehed välja kasvanud, taimedel toimub kõrguskasv, mõnel põllul juba paistavad ohete tipud või paotub viljatupp. Lehetäisid on massiliselt nii odral, kaeral kui nisul.
Mai lõpus Lääne-Virumaal toimunud niidutehnika demopäeva tegid eriliseks nii uhkesse rivvi sätitud niidutehnika lipulaevad kui ka võimalus võrrelda sarnastes tingimustes töötavaid niidukeid ja muljursüsteeme. Lisaväärtuse päevale andsid niidetud ja närvutatud haljasmassist võetud kuivaine ja toortuha laboratoorsed analüüsid.
Taliteraviljad õitsevad, sõltuvalt piirkonnast ja põllust esineb talinisu lehtedel jahukastet, nisu-pruunlaiksust ja helelaiksust. Taliodral esineb võrklaiksust ja jahukastet. Suvioder ja suvinisu on kõrsumisfaasides.
