Teravilja kvaliteedi üks mõõdik on selle mikrobioloogiline ja toksikoloogiline puhtus ehk toiduohutus. See tähendab, et nii inimestele kui loomadele kasvatatud teravili peab olema tervisele ohutu tarbida. Teraviljade teri katavad silmale nähtamatud mikroorganismid. Üks selline mikroorganismide rühm on hallitusseened, kelle aktiivne elutegevus põhjustab vilja riknemise ja mükotoksiinidega mürgiseks muutumise.
Pika ajalooga organisatsioonide elutee on enamasti käänuline. Siinkohal pole erandiks ka Põllumeeste ühistu KEVILI, mille minevikku, olevikku ja tulevikku valgustab siinses taskuhäälingus ühistu nõukogu liige Jaak Läänemets. Teda võõrustab Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik.
Sigu söödetakse imporditud sojaga, millel on tohutu keskkonnajalajälg. Nüüd aga üritatakse sojale kohalikku asendust leida.
Leese talus Võrumaal kasvavad kartulid. Kartulisortide valikul on hea põhimõte - toodang peab endale maitsema ja meeldima.
Marylandi Ülikooli teadlased leidsid, et meemesilaste eluiga on lühenenud viimase 50 aastaga pea 50 protsenti.
Ootame osalejaid 6. ja 7. detsembril toimuvale Portugalis seminar "Nutikas ringamajandus kõrgete energia- ja väetisehindadega toimetulekuks".
Varisoo talu Lääne-Virumaal on sama vana kui noorperemees Ragnar Viikoja. Teraviljakasvatus on Eestis populaarne tegevusala.
Põllumajandusuuringute Keskuse toel on eestindatud trükis looduslikele tolmeldajatele sobilike toitumisalade rajamisest.
Ettepanek aitab luua kestlikud toidusüsteemid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja strateegiaga „Talust taldrikule“, tagades samal ajal kestva toiduga kindlustatuse ja kaitstes meie tervist.
Kõrvenõges on tuntud umbrohi ja armastatud ravimtaim. Kui vägev taim on kõrvenõges tegelikult ja kas tüütust umbrohust annaks kasu lõigata?
