Kaitsealuseid Kurtna järvi ähvardab veeta jäämine

Kaitsealuseid Kurtna järvi ähvardab veeta jäämine

Ulvar Käärt,
Eesti Päevaleht, 31.05.2013

Vesi alaneb just nendes järvedes, mille lähedalt ammutatakse ligi 60 000 idavirulasele joogivett.

Ida-Virumaal asuv ligi neljakümnest järvest koosnev Kurtna järvestik on Eestis suurim omataoline ja kuulub unikaalse paigana ka looduskaitse alla. Teadlased on viimaste uuringutega kindlaks teinud, et osas vahepeal aastakümnete tagusest madalseisust taastunud järvedes on veetase taas hirmuäratava hooga langema hakanud.

Täpselt aasta tagasi paigaldas Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi järvede töörühm seitsmesse sealsesse järve ajutised veetaseme mõõtmise latid. Juba mõne kuu jooksul pärast taseme luubi alla võtmist ilmnes Kuradi-, Ahne- ja Martiska järves ootamatult järsk veetaseme alanemine, ehkki mullune suvi oli erakordselt vihmane.

Alanenud 80 sentimeetrit

Viimane mõõtmine tehti sel kevadel ja avanes eriti kurb vaatepilt: üheainsa aastaga oli veetase alanenud Kuradijärves lausa 80, Martiska järves üle 70 ja Ahnejärves üle 40 sentimeetri.

Ökoloogia instituudi järvede töörühma juht Jaanus Terasmaa viitas, et näiteks veel 2009. aastal 3,1 hektari suurune olnud Martiska järv on nüüdseks kaotanud kolmandiku oma
pindalast.

Instituudi järvede töörühm eesotsas Jaanus Terasmaaga seostab kolme järve veetaseme kiiret langust eelkõige piirkonnas paiknevast Vasavere põhjaveehaardest joogivee väljapumpamisega. Olgu märgitud, et sellest veehaardest joob pea 60 000 Jõhvi ning Kohtla-Järve Ahtme ja Kukruse linnaosa elanikku.

Terasmaa ütles, et veetase on langenud just pumplate lähedastes järvedes ehk enim neile kõige lähemas Kuradijärves ja Martiskas ja pisut vähem kaugemal asuvas Ahnejärves. „Põhjaveehaardes veelgi kaugemale jäävate järvede veetasemed käituvad samas vastavalt tavapärastele sesoonsetele käikudele,” märkis Terasmaa.

Kui aastatuhande hakul pumbati Vasavere veehaardest välja keskmiselt 5000 kuupmeetrit vett ööpäevas, siis just eelmise aasta keskpaigast, mil järvede veetaset juba jälgiti, suurenes veevõtt lubatud maksimumi lähedale ehk keskmiselt 8000 kuupmeetrini ööpäevas.

Vasavere haardest vett ammutava Järve Biopuhastus OÜ tootmisdirektor Andra Pärnamäe sõnas, et Vasavere veehaardest oli varem lubatud pumbata isegi 10 000 kuupmeetrit vett ööpäevas, kuid viimase uuringu peale vähendati seda piirmäära riskide maandamiseks. „Uuringu mõte oligi, et kolmes järves veetase ei alaneks,” tähendas Pärnamäe, kes pidas ökoloogia instituudi tehtud mõõtmisi liiga lühiajalisteks, et nende alusel põhjapanevaid järeldusi teha. Ta lisas, et seda, kas järvede veetaseme langus ikka on Vasavere veehaardega seotud, tuleb uuringutega tõestada.

Tuleb säilitada!

„Riigil, kes põhjavee kui ressursi eest vastutab, tuleb siis tellida uus uuring.” Pärnamäe ütles, et seose tõestamise korral peab riik leidma ka uue joogivee võtmise koha.

Kuna kõik kolm järve, mille veetase on järsult langenud, on haruldaste liivaalade vähetoiteliste järvedena kantud üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku, ei saa nende säilimise eest vastutav keskkonnaministeerium asjasse ükskõikselt suhtuda.

Ministeeriumi avalike suhete nõunik Pille Rõivas sõnas, et kuna Kurtna järvede veetase on hoolimata varasema uuringu tulemustest siiski langenud, on vaja selle põhjused välja selgitada ja olukorrale kiiresti lahendus leida. „Selleks tuleb analüüsida olemasolevat andmestikku ja modelleerida võimalikud ohuolukorrad ehk põhjaveealandused,” viitas Rõivas.

Rõivas tõi esile, et Kurtna maastikukaitseala jaoks koostatakse parasjagu uut kaitsekorralduskava. Selles kavatsetakse Kurtna järvede hea käekäigu tagamiseks korraldada piirkonnas põhjalik inventuur ja seirata nii veetaset, vee kvaliteeti kui ka järvede elustikku. „Seiretulemuste alusel saab vajadusel välja töötada edasised tegevused, milleks on näiteks piirkonna põhjaveevarude ümberarvutamine, selles piirkonnas maavarade kaevandamiseks antud mäeeraldiste piiride korrigeerimine ja põhjavee võtmise tingimuste muutmine keskkonnalubades,” osutas Rõivas.

2013-05-31T10:00:00+00:00Reede, 31. mai, 2013|Uudised|