Kalakasvatusega soovitakse tegeleda ka sisemaal

Kalakasvatusega soovitakse tegeleda ka sisemaal

Maakonna ainus tegutsev kalakasvatus asub Roosna-Allikul, kuid nende rajamisega ollakse ametis ka Albu ja Paide vallas ning arendamisega Koigi vallas.

Roosna-Alliku kalakasvatuses oli täna (esmaspäeval – toim.) kibekiire tööaeg. Seal tegutseva Neli Elementi OÜ tegevjuhi Andres-Teet Merisalu ütlust mööda on suvekuudel ja eriti soojade suveilmadega juulis alati nii. «Õngitsusturismiga tegelevad püügikohad tellivad rohkesti kala ja neid tuleb ette valmistada ning see tähendab püügiks kõlblike kalade käsitsi välja sorteerimist suurest kasvubasseinist müügibasseini,» sõnas ta.

Püügiks on kõlblikud ligi kahekilosed kalad ja nende suurust hindab 1998. aastast kalakasvatuses töötav Merisalu silma järgi. Nädalas läheb suvekuudel müüki kuni kaks tonni kala. «Me varustame kümmekonda õngitsuskohta ja võime öelda, et eestlased armastavad kala aina rohkem,» sõnas ta.

Roosna-Allikult transporditakse kalad spetsiaalse eluskalaveoks mõeldud autoga peamiselt Tallinna ja Tartu ümbruse õngitsuskohtadesse ning Viljandi- ja Võrumaalegi. Ka meie maakonna ainus õngitsust pakkuv puhkekoht, Türi vallas Türi-Allikul asuv Veskisilla, saab oma kalad Roosna-Allikult.

Roosna-Alliku kalakasvatus on ehitatud 1972. aastal. Pereettevõttena erastasid Merisalud selle 1998. aastal. Kalakasvatuses on nähtud halvemaid ja paremaid aegu ja kui Norra kalamehed Merisalu  ütlust mööda odavmüükidega Eesti turgu ei solgiks, võiks eluga päris rahul olla. «Norras on kalakasvatajatel hoopis teised võimsused ja kuna neile ei kehti Euroopa Liidu turule sisenemise miinimumhinnad, saavadki nad hinnaga sedavõrd mängida,» selgitas ta.

Nii saab Eesti väike kalatootja konkureerida vaid tootmise efektiivsuse ja kala parema kvaliteediga. Suurteks investeeringuteks raha ei jätku ja teha saab vaid hädapäraseid töid.  «Kui 15 aastaga on näiteks kalasööda hinnad tõusnud kahekordseks, siis kalahind vaid vähesel määral,» põhjendas ta. «Suviti on samas sedavõrd kiire, et tihti pole aega isegi basseinide ümber rohtu niita.»

Roosna-Allikul käib eluskala kasvatamine üheksas suures ja viies väiksemas basseinis. Kokku on kalakasvatuses kalu 30 tonni ringis. Nendega toimetavad kaks töötajat ja suviti ka üks praktikant.

«Kalad elavad meil väga heades tingimustes, neil on basseinides palju vaba elamisruumi ja kasvamiseks sobilik jahe veetemperatuur. See kõik tagab neile ka suurtootmisest tulevatest kaladest maitsvama liha,» uskus Merisalu.

Talvel pakub Forkala OÜ eluskalale lisaks ka kalamarja, mida eluskaladelt lüpstakse. Kalamarja lüpsta on Merisalu sõnul küll töömahukam, kuid kalamari on siis suureteralisem, isuäratavama välimusega ja maitsvam.

Eestis on Merisalu teada kümmekond suuremat kalakasvatajat, PRIA toetusel on juba rajatud või lisandumas viis-kuus kalafarmi.

PRIA-le on toetuse taotluse esitanud ka Albu vallas Albu külas kalakasvatust luua sooviv Albu Fish Factory OÜ. Juhatuse liige Varje Piiliku ütlust mööda on neil Põrgumäel kavas hakata kalu kasvatama kaasaegsetes tingimustes, mis kardinaalselt erineb ammusest ajast tuntud kalakasvatusest tiikides. «Olen kalakasvatust õppinud ja nii tean, millest räägin. Vaja on vaid ühte hoonet ja selle me kavatsemegi PRIA toetuse abil ehitada,» sõnas ta.

Kas osaühing PRIA-st raha saab, selgub augustis ja pärast seda saab Piiliku ütlust mööda ka pikemalt rääkida. «Seni on kõik ikka vaid liiga unistuse tasemel,» põhjendas ta.

Unistuse tasemel on ka Sergei ja Tatjana Koziku mõte rajada kalakasvatus Paide valla Korba külla. kuid Sergei on nõus sellest mõttest rääkima. «Praegu on käimas Paide vallavolikogu algatatud detailplaneering, mille järgi kavandame ligi kolmehektarilisele kinnistule Pärnu jõe poolsesse ossa  kalakasvatust,» sõnas ta. «Kuidas kõik täpselt välja kujuneb, kui suure tiigi me saame rajada ja milliseid hooneid veel, selgub projekteerimise käigus, kuid mõttes on hakata kasvatama forelli ja karpkala,» lisas ta.

Täpsed teadmised kalakasvatusest Kozikutel puuduvad ja neid hangitakse Sergei teatel töö käigus koos kogemustega. «Kavas on külastada ka mõnda taludesse rajatud kalakasvatust, kuid seda siis, kui projekteerimisega juba algust on tehtud,» täpsustas ta.

Koigi vallas Rutikvere mõisas arendab hobina kalakasvatust Veiko Saluste. Koigi vallavalitsusel on Saluste Viimsis registreeritud ettevõtte Lapavira OÜ soovil koostamisel detailplaneering  endisaegse Rutikvere mõisakompleksi renoveerimiseks ja arendamiseks, seda toetaks sobivalt dimensioonitud ja täiendatud kalakasvanduse arendusala.

Rutikveres noorkala kasvatusega tegutseva Saluste sõnul on täpsemalt vara rääkida, sest arendus toimub praegu vaid paberitel. «Olen akvaariumis kala kasvatanud paar aastat, kuid alles kalakasvatuses tunnustuse saades võime rääkida millestki ka avalikkusele,» põhjendas ta. «Kuid tunnustust veel pole.»

Detailplaneeringu järgi kavandatakse Rutikvere mõisakompleksile kuni nelja tootmishoone ja kuni nelja sinna juurde kuuluva abihoone ehitust. Lisaks juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkude, heakorrastuse ja haljastuse väljaarendamist.

Kavandatavaga saab tutvuda kuni 7. augustini Koigi valla Päinurme ja Koigi külades ning elektrooniliselt Koigi valla kodulehel http://koigi.kovtp.ee/et/algatatud.

Samuti on eelnõu kohta oodatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused. Avalik arutelu peetakse 8. augustil kell 15 Koigi vallamaja volikogu tööruumis.

Kalade kasvatamise eelduseks pole veekogu lähedus

Tänapäevase kalakasvatuse võib rajada ka tubastesse tingimustesse, oluline on, et vesi kalade basseinis ringleks ja selle temperatuur oleks õige.

Järvamaa kutsehariduskeskuses alustas tänavu veebruaris taas kalakasvatuse kursus, kus eriala õpetaja Härmo Hiiemäe ütlust mööda jagatakse teadmisi 12 õppurile. Enamikul neist on varasem kalakasvatuskogemus saadud kas mõnelt läbitud kursuselt või kodutiigis karpkala kasvatades. Üksikud õppijatest on Järvamaalt, enamik aga Tallinnast, Tartust ja Pärnumaalt.

Kalakasvatus on taludes üks jõudsalt arenev alternatiiv põllumajandusele, sest tänapäeva võimaluste juures pole kalade kasvatamise eelduseks veekogu lähedus. «Kalad võivad kasvada ka selleks rajatud hoones ja näiteks plastbasseinides, kuhu vett võetakse puurkaevust,» selgitas Eesti maaülikoolist vesiviljeluse erialal magistrikraadi omandanud Hiiemäe.

Oluline on, et vesi kalabasseinides vahetuks ja oleks kala looduslikele tingimustele sarnane ning sellel oleks kalade kasvamiseks sobilik temperatuur.

Ka Särevere õppekohta on täitsa tavalisse hoonesse valmimas just selline vesiviljeluse õppe- ja katsebaas. Seni käiakse õpilastele kalakasvatuse praktilist poolt näitamas kalakasvatustes ja kohapeal toimub vaid teoreetiline õpe.

Hiiemäe hinnangul on kalakasvatus ülimalt perspektiivne ala nii maailmas kui ka Eestis, sest veekogusid, kust kala veel püüda on, jääb aina vähemaks, kuid inimeste arv seevastu tõuseb. «Seetõttu on juba mõnda aega üks põhitoiduaine – kala ka aina rohkem hinda tõusmas,» teadis ta.

Eestis kasvatatakse enim vikerforelli, karpkala, Võrumaal ka angersäga, kuid kasvatamisel pole Hiiemäe ütlust mööda piiranguid. «Kõike võib kasvatada, kasvõi troopilisi kalu, kui neile on ostjaid. Tuleb vaid teada kasvatamise tasuvust ja uurida, kas soovitud kala on võimeline paljunema tehniliselt loodud kasvutingimustes,» täpsustas ta.

Nii on kasvatama hakatud ka triipahvenat ja tuura ning muidugi angerjat.

Hiiemäele oli tuttav ka kalakasvatajatele muret tekitav Norrast tuleva odava hinnaga müüdava kala mure. Siinkohal kutsus ta ostjaid üles suuremale teadlikkusele. «Tasub eelistada ikka ehedat ja värsket kala ülessulatatud ja kes teab mitu kuud tagasi tapetud kalale,» lausus ta.

Silvi Lukjanov
Järva Teataja, 09.07.2013

 

2013-07-09T10:00:00+00:00 Teisipäev, 9. juuli, 2013|Uudised|