Vana hiiepaiga lähistel Lääne-Viru piirimail Järvamaal Kareda vallas Esna külas asuvas Kalamatsi meiereis valmib eelmisel aastal parimaks mahetooteks pärjatud kitsepiimast toorjuust soolvees.
Tegu on pehme tekstuuriga õrnsoolase juustu valgete käsitsi lõigatud kuubikutega, mis on Kalamatsi meierei peremehe Jaan Raudkivi-Laimani sõnul unikaalne toode, tehtud nende endi väljamõeldud retsepti järgi, mistõttu ei leia selle analoogi mitte kuskilt mujalt maailmast.
“Meie noore, ainult aasta tegutsenud meierei jaoks oli parimaks mahetooteks nimetamine suur tunnustus,” ütles Jaan Raudkivi-Laiman.
Ta peab oluliseks panuse andmist Eesti toidukultuuri. “Täna küll valmistatakse Eesti taludes omanäolisi tooteid, aga sellele lisaks on olulised ka tarnekindlus, vastavus toiduohutuse nõuetele ja tunnustatus, mis tagavad nende jõudmise poodidesse. See on toidukultuuri tõstmisel oluline samm, et väiketootja toodang jõuab ka tarbijani. Eestis on sellist toidukultuuri veel väga vähe, võrreldes Kesk-Euroopa riikidega, kus on tuhandeid väiketootjaid, aga praegu on juba Eestiski tarbijaid, kellel on lai silmaring ja selline nõudlus,” rääkis ta.
Väiketootja puhul on oluline paindlikkus, mis suurtootmises ei ole võimalik. Nii toodab näiteks Kalamatsi meierei spetsiaalset toodet ühe Tallinna restorani jaoks.
“Meil ei ole suured tootmismahud. Me pigem väärindame toitu ja rõhume kvaliteedile. Värsket kitsepiimast toorjuustu lihtsalt ei ole võimalik Eestisse sisse tuua, sest see ei jõuaks siia värskena kohale,” rääkis Jaan Raudkivi-Laiman.
Toodangu maht jääb praegu 50–100 kilogrammi vahele nädalas. Juustu valmistatakse meiereis iga nädal ja toorjuust valmib nelja päevaga.
“Kõigepealt pannakse piim hapnema, järgmisel päeval on see kalgenenud ja pannakse vormi, kolmandal võetakse vormist välja ja neljandal päeval pakendatakse,” tutvustas Jaan Raudkivi-Laiman tootmisprotsessi.
Peamiseks tooteks on maitsestamata toorjuust kitsepiimast. Magusaid toorjuuste on tootmises kaks: šokolaadi-astelpaju ja mustika-vanilli.
Uue tootena on tegemisel ka praejuust. See on tugevam juust, mida on võimalik praadida ja mis siis seejuures pruunistub.
Toodetel on võimalikult vähe koostisosi, mis tähendab, et säilitusaineid ei kasutata, ja kõik komponendid on mahesertifikaadiga.
“Me oleme aasta tegutsenud ja praegu ongi see hetk, kui tuleb rohkem tegeleda tootearendusega, siiamaani põhiliselt ehitasime,” ütles Jaan Raudkivi-Laiman.
Kitsi on talus 60 ringis, pooled neist moodustavad noorkarja. Kalamatsi meierei tooted on saadaval paarikümnes Tallinna poes ja toitlustuskohas ning paaris paigas Järvamaal ja Pärnus.
Praegu on üle Eesti turustamine jäänud logistiliste probleemide taha, sest kogused on väikesed, kuid Jaan Raudkivi-Laimani sõnul on plaanis kevadel koguste suurenedes jõuda ka Lääne-Virumaale ja mujale Eestisse.
Kalamatsi meierei on tõestuseks, et elu maal on võimalik ja tunnustatud talumeierei saab üles ehitada päris nullist.
“2009. aastal oli siin veel puhas põld ja siia sai ehitatud uued hooned, tehtud uus tee ja toodud elekter. Alustada nullist on täiesti võimalik,” nentis Jaan Raudkivi-Laiman.
Risto Kukk, Virumaa Teataja (29.01.2013)
