Karjamaa ümarusside nakkus noorveistel ja nende tõrjevõimalused

Karjamaa ümarusside nakkus noorveistel ja nende tõrjevõimalused

Peagi algab uus karjatamisperiood ja seoses sellega tuleks mõelda karjatamisperioodil levivate parasitaarhaiguste ennetamisele.
 
Peamised parasitaarhaigused, mida karjatamisperioodil kogetakse, on veiste seedetrakti ümarusside nakkus ning kopsuusstõbi ehk diktüokauloos. Esmakordsel seedetrakti ümarussidega nakatumisel võib haiguse avaldumine olla väga äge – loomadel tekib isutus, kõhulahtisus ja kehvveresus.
 
Leebema haigusvormi korral muutub karvastik tuhmiks, loomad kurtuvad ning ei võta kaalus juurde. Kopsuusstõbi seevastu põhjustab meie tingimustes tihti ägedaid haiguspuhanguid, mille korral lisaks noorveiste kõhnumisele ja ebapiisavale kasvuiibele tekib paljudel loomadel tugev köha, hingeldus ning harvad ei ole ka surmlõpped.

Kus ümarussid elavad? 
Parasiidi täiskasvanud vormid ehk ussid elavad ja paljunevad veise organismis, nende toodetud munad (kopsuussi puhul esimese kasvujärgu vastsed) aga väljutatakse roojaga karjamaale, kus neist arenevad soodsates ilmastikutingimustes paari nädalaga nakkusvastsed. Parasiidi vastsed liiguvad roojamassist taimedele, kus need on loomadele hõlpsasti kättesaadavad.
 
Millest sõltub loomade nakatumine ning kuidas parasiite tõrjuda, sellest loe Jõudluskontrolli Keskuse kodulehelt

Maaleht, 07.05.2014 

 

2014-05-08T10:00:00+00:00Neljapäev, 8. mai, 2014|Uudised|