UNESCO peakorteris Pariisis avati fotonäitus, kus Keenia, Samoa, Egiptuse, Hispaania ja Brasiilia kõrval on esindatud ka Eestist pärit MTÜ Maavillane, mis koondab kolme Karula kandi taluperet.
«Maavillane on sellel näitusel tõepoolest ainuke näide Eesti vaimsest kultuuripärandist. Näitus ei räägi lihtsalt vaimsest kultuuripärandist, vaid traditsioonilistest teadmistest, oskustest, kommetest ja tavadest. Eesmärk on näidata, kui olulised on need säästva arengu jaoks,» selgitas rahvakultuuri keskuse vaimse pärandi spetsialist Kristiina Porila.Tema sõnutsi tähendab säästev areng palju rohkem kui vaid loodushoidu ja on kultuuriga tihedalt seotud.
«Selliseid inimesi, kes teenivad elatist käsitööga, kooskõlas kohaliku looduse ja traditsioonidega, leidub üle Eesti,» lisas Porila.
Au sees traditsioonilised oskused
MTÜ Maavillane näitel tutvustatakse, kuidas paljud Eesti inimesed hoiavad traditsioonilisi oskusi jätkuvalt au sees, kuidas kultuuripärandil on meie igapäevaelus kindel koht ja praktiline väärtus. «Need kolm perekonda, kes on loonud Maavillase, järgivad just neid põhimõtteid,» nentis Porila.
UNESCO-le soovitas Maavillast rahvakultuuri keskus, kes haldab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut. See on veebikeskkond, kus kõik Eesti kogukonnad saavad tutvustada oma kultuuripärandit.
«Kui UNESCO soovist kuulsin, meenus mulle kohe nende sissekanne ja ka MTÜ liikme Olivia Tilli kaasahaarav esinemine Eesti rahva muuseumi aastakonverentsil läinud kevadel,» sõnas Porila. Näitusel osalemine on spetsialisti sõnul suur tunnustus eestlastele, kes pärandit elavas kasutuses hoiavad.
MTÜ Maavillane, mis on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, koondab kolme noort taluperet, Hallimäe, Rõõmu ja Ala-Mähkli talu rahvast, kes tegelevad Karula rahvuspargis lambakasvatuse ja villa töötlemisega.
«Oma lammaste villast valmistavad nad villavabrikutes lõnga ja oma vildivabrikus vilti, millest omakorda tehakse mõnusaid esemeid mähkmepükstest sadulatekini. Nad on asjatundjad, kes jagavad oma teadmisi koolitustel ja nõupäevadel, pakuvad lammaste pügamise teenust ja karjatervise konsultatsiooni. Looduse ja kultuuripärandi hoidmine on osa nende igapäevaelust. Kõik see pakub neile rõõmu ja rahuldust ning annab ka teenistust,» tutvustas Porila taluperesid.
Suur au ja tunnustus
Ala-Mähkli talu perenaine, MTÜ Maavillane juhataja Lilian Freiberg ütles, et nii temal kui ka teistel MTÜsse kuuluvatel taluperedel on hea meel, et nende tegemisi on märgatud. «See on meie kõigi jaoks suur tunnustus, sest esindame fotonäitusel ju tervet Eestit,» nentis Freiberg.
Hea villa saamiseks aretatakse villalambaid. Üheskoos püüavad nad viia lambapidamist sellisele järjele, et kõik lambast saadav kasutust leiaks ning samas ka keskkonnasõbralik oleks.
Küll lisas ta, et valus koht on villatöötlemise teema. «Teeme isekeskis küll vilti ja ka väikeses koguses lõnga, kuid peenvilla töötlemiskohti Eestis napib. Viime oma villa Lätti, kus sellest lõnga valmistatakse,» rääkis perenaine.
Freibergi sõnul on nende MTÜ unistus rajada Karula kanti villatöötlemise ettevõte. «See on mõtetes mõlkunud juba tükk aega, kuid jäänud seni rahanappuse taha. Piirkonna rahvale oleks villatöötlemise võimalus hea ajend lambakasvatuse arendamiseks,» sõnas Freiberg.
Kolme talu koostöös on korraldatud käsitööpäevi, kus on õpetatud villa pesemist, lõnga värvimist taimedega, kaarusnööri tegemist ning kõneldud villa kasutamisest ja vildist. «Kõigi nende ettevõtmiste taga on soov motiveerida kohalikke oma kodukandi väärtusi hindama ning paikkonna ressursse ja põlvkondade jooksul kogunenud teadmisi kasutama,» sõnas MTÜ juhataja.
Fotonäitusega, mis jääb avatuks 10. detsembrini, tähistatakse UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni kümnendat sünnipäeva.
MTÜ MAAVILLANE
Asutatud 2009. aastal.
Koondab endas kolme talu: Rõõmu talu, kus perenaiseks Liilia Tali ja peremeheks Ants Kuks;
Hallimäe talu – Olivia Till ja Mats Meriste;
Ala-Mähkli talu – Lilian ja René Freiberg.
Allikas: MTÜ Maavillane
Sirje Lemmik,
Valgamaalane, 16.11.2013
