Avaldatud: 8. mai 2013Kategooriad: Uudised

Euroopa Komisjon aval­das üleeile meetmepaketi, mis sisaldab muu hulgas ka seemnete müügi uut korraldust. Skeptikud osutavad, et uus reeglistik võib välja suretada Eesti vanemad aed- ja teraviljasordid.

ELi mitme liikmesriigi esindused ja organisatsioonid näevad uues seemnedirektiivis samuti agraarkontsernide aastatepikkuse lobi­ töö tulemust, mis muudab jõus­tumise korral (2016. aastal) isegi potipõllumeestel seniste põlis- ja rahvaselektsioonisortide seem­nete müügi illegaalseks.

Eelnõu esitas suur­ firmade endine esindaja

Avaldatud seemnemääruse (EU Plant Reproductive Material Law) taga on tervise- ja tarbijaküsimuste Euroopa Komisjoni peadirektoraat SANCO ning lobiorganisatsioonid, kes esindavad selliseid suurkorporatsioone nagu AstraZeneca, Monsantoja Bayer. Soo­me meedia väitel töötas aga seemnedirektiivi eelnõu esitanud SANCO ametnik Isabelle Clement-Nissou veel hiljuti seemnetööstuse suurkorporatsioone esindava lobiorganisatsiooni rahvusvahe­liste suhete juhina.

ELi riikidest on määruse eel­ nõu vastu valju protesti avalda­nud Austria ning vastuseisu on avaldanud ka Euroopa Komis­joni põllumajanduse peadirektoraat DG AGRI ja keskkonna peadirektoraat DG ENVI.

Kui uue eeskirja autorite väitel läheb väikeettevõtjate ja eraaednike elu kergemaks, siis asjaosali­sed näevad valmivas regulatsioo­nis oma tegevusele pigem ohtu.

Austria keskkonnakaitseorganisatsiooni Arche Noah kõneisiku Iga Nizniku sõnul toob see kaasa selle, et vanad aedviljad, aga ka va­nad teraviljasordid hakkavad aedadest ja põldudelt kaduma. Soomes põlissortide propageerija Maatiainen ry hinnangul on aas­tasadade jooksul kohalike tingi­mustega kohanenud põlissordid osa meie kõigi kultuuripärandist.

Registrisse pääsemiseks peavad aga sordid vastama pal­judele kriteeriumidele, mis läh­tuvad nüüdisaegsete hübriidsortide loogikast ning millele väga paljud põlissordid ei vas­ta. Samuti tuleb registrisse pää­semiseks viia läbi kulukad kat­sed ning registris olemise eest maksta iga-aastast tasu. Oma pöördumise saatis Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadi­kutele ka vanade põlissortide kaitsja ja propageerija, MTÜ Maadjas juhatuse liige Annika Michelson, hoiatades seemne­ kasvatuse monopoliseerimise ohu eest. Saadikud olevat luba­nud asjal silma peal hoida.

Eraaedu uus määrus ei puuduta

«Praegu oskan ma öelda, et tege­mist on väga olulise dokumendi­ga,» sõnab bioloogja keskkonnakaitsja Alex Lotman ja arvab, et kulub vähemalt nädal eelnõu kriitiliseks läbitöötamiseks. Lotman on aastaid seisnud kohalike tootjate huvide eest ning paljas­ tanud rahvusvaheliste suurkont­sernide isekaid ambitsioone.

«Taimse paljundusmaterjali kasutamist eraaedades ELi õigus­ aktides ei käsitleta ning eraisikud saavad jätkata taimse materjali ostmist ja nende seemnete müü­mist väikestes kogustes. Kõik mit­tekutselised käitlejad (nt eraisi­kust aednikud) võivad vahetada seemneid muude eraisikutega, il­ma et seda reguleeritaks plaanita­va määruse eeskirjadega,» annab Euroopa Komisjoni Esindus Ees­tis teada. Ka polevat põliste sorti­de registreerimiseeskiri nii range, kui kardetakse. Selle puhul ei nõu­ ta katsetamist ega muude õigus­ aktiga kehtestatud nõuete täit­mist. Samuti vähenevat halduskoormus väikeettevõtjatel, kes võivad nišituru materjalina igat liiki paljundusmaterjali registree­rimata turustada. «Mikroettevõtjad on Euroopas need talud, kus ei tööta rohkem kui 10 inimest ja aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot,» selgitab ka Annika Michel­son, andes mõista, et suur osa Ees­ti talupidajaid peaks mahtuma uue eelnõu soodustsooni.

Eesti põllumajandusminis­teeriumi taimse materjali büroo juhataja Kristiina Digryte sõnul on eelnõu sisu puudutavad aru­telud eilse tutvustamise järel al­les algamas.

«Eelnõu puudutab ainult pal­jundusmaterjali tootmist ja müüki ehk turustamist,» ütleb Digryte. «Selle eesmärk on taga­da, et tarbija võiks olla kindel, et müügil olev sort on ka tegelikult see, mida ta väidetakse olevat.»

Praegu kehtiva taimede paljun­damise ja sordikaitse seaduse ko­haselt ei tohi Digryte sõnul turus­ tada sorte, mis pole võetud üht­ sesse põllu- või köögiviljakultuu­ride sordilehte või puuvilja- ja marjakultuuride korral pole re­gistreeritud. «Kõik sordid, mida soovitakse turustada, peavad praegu olema võetud Eesti sordi­ lehte ning seeläbi ka automaatselt Euroopa Liidu põllu- ja köögivilja­ kultuuride sordilehte. Eestis ka­ sutatavate sortidega siinkohal praktiliselt probleemi ei ole, nad on vastavates registrites juba re­gistreeritud,» räägib Digryte. «Eu­roopa Komisjoni esindaja sõnul tehakse uues eelnõus erandid nn nišitoodete turustamisele ning võimaldatakse väikepakendites müüa registreerimata sorte.»

«Kui vaadata eelnõu saamislu­gu, siis varem reguleeris seemne­ te valdkonda väga palju erinevaid ELi direktiive, mis tähendas se­da, et iga liikmesriik kehtestas neile vastavalt oma maal ise oma reeglid,» ütleb Jõgeva Sordiare­tuse Instituudi asedirektor Pille Ardel. «Kuna aga seemnete vaba liikumine käib üle Euroopa Liidu, siis võib soovis turgu korrastada näha muidugi positiivset. Nüüd peavad huvigrupid, keda asi puu­dutab, värske eelnõuga tutvuma ja oma ettepanekud põllumajandusministeeriumile esitama. Praegu see töö alles algab.»

Põlised taimed ehk maasordid

Maasordid on taimed, mis on kohanenud kohaliku kliimaga. Nende väärtus on looduse mitmekesisuses, nende geneetilisuses ja kultuurpärandis.

Põlised sordid on kujunenud inimese ja kohaliku looduse koostöös ja on hästi kohastunud kohaliku kliimaga. Neid on lihtne paljundada ja nende sordisisene mitmeke­sisus on suur. Põlissorte tuleb alati käsitle­da ka kui kultuuriväärtust. Oluline on säilitada põlissortide omal ajal inimese poolt väärtustatud omadused ning samuti ka saagi traditsiooniline kasutamine. Nimetagem mõningaid põliseid taimi Eestis: kuke­ kannus, käoking, kurekell, seebilill, öölill, kellukas, kassinaeris, pelargoon, kartul, rabarber, naeris, aeduba, murulauk, jaanirukis, humal, sõstrad, tikrid, õuna- ja pirnipuud. põlised sordid on näiteks Sangaste rukis, Tahkuranna kurk ja Peipsi sibul. Taime võib pidada põliseks, kui ta on kohali­kus kliimas kasvanud rohkem kui 50 aas­tat.

Allikas: MTÜ Maadjas

Juhan Haravee / Sander Silm
Õhtuleht, 08.05.2013

 

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/