Keda ohustab sigade katk?

Keda ohustab sigade katk?

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olu­kord on keeruline, sest naaberriigis on tuvas­tatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid – mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.

Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kan­da viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada hai­guse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja toiduamet ongi kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade kat­ku diagnoosimisega Lätis.

Mis on sigade katk?

Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega nihkunud Eestile järjest lähemale ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabandab nii kodu- kui metssigu.

Kuna erinevus nende kahe seakatku puhul on suuresti ainult erineva­tes haigusetekitajates, siis räägime sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku (vt ka haiguse tunnu­seid) puhul üldistavalt si­gade katkust. Haigused on oma leviku, kliinilise pildi ja surmajärgsete muutuste alusel raskesti eristatavad, mistõttu diagnoos täpsus­tatakse alati laboratooriu­mis. Samuti rakendatakse mõlema haiguse tõrjeks ühesuguseid meetmeid.

Kuidas sigade katk levib?

Sigade katk levib kii­resti haigete loomade oma­vahelise kontakti teel, sa­muti haigusetekitajatega saastunud loomaveokite, loomakorjuste, jäätmete, sööda, liha ja lihatoodetega. Kuna sigade katk on väga nakkav ja kiiresti leviv loomataud, on väga oluline ennetavate meetmete keh­testamine ning taudi avas­tamisel tõrjemeetmete kiire ja viivituseta rakendamine.

Juhised loomapidajale ohtliku katku vältimiseks

Hoolikas loomapidaja võtab oma talus või seafar­mis haiguse ärahoidmiseks kasutusele vajalikud hügieenireeglid:

1) hoiab farmi uksed alati suletud ega luba va­balt liikuvaid koeri ega teisi loomi farmi;

2) vahetab lauta sise­nedes jalanõud ja üleriided farmirõivaste vastu (kum­mikud, kittel);

3) lubab farmi võõraid inimesi ainult vajaduse korral (loomaarst, järele­valveametnik) ning jälgib, et võõras vahetaks jalatsid ja pealisriided farmirõivas­te vastu;

4) ei luba ühtki võõrast veovahendit otse farmi ukse ette sõita (ka mitte loomaarsti oma);

5) jälgib, et sööda- ja loomaveokid oleksid tema farmi territooriumile sise­nedes puhtad. Vajadusel tuleb need pesta ja desinfit­seerida Virkon S lahusega (lahjenduses 1:2000) või 5% kloramiini lahusega;

6) ei sööda sigadele toidujäätmeid;

7) jälgib, et metsast ja jahilt tulnud autod ei sise­neks farmi või lauda terri­tooriumile. Selline trans­port ja metsas kasutatud jalatsid tuleb eelnevalt pesta ja desinfitseerida;

8) teeb farmis näriliste ja kärbeste tõrjet;

9) teavitab otsekohe loomaarsti loomade haiges­tumisest.

Veterinaar- ja toiduamet on kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses siga­de katku diagnoosimisega Lätis. Vaata lähemalt http://www.vet.agri.ee/?op=news&id=239

Eva Peegel, 
põllumajandusminis­teeriumi loomatervise büroo peaspetsialist 

Eva Peegel, 16.07.2014, Vali Uudised, lk.2   

2014-07-16T10:00:00+00:00Kolmapäev, 16. juuli, 2014|Uudised|