Talunikud hindavad tänavused teraviljasaagid üksmeelselt heaks ja kuivatuskulud mõistlikuks, ent kõvasti kukkunud kokkuostuhinnad muudavad tuleva aasta investeeringuvõimekuse nullilähedaseks.
Viljasaakide pärast ei pea silmi maha lööma – täitsa korralikud olid," ütles Patmari talu peremees Ain Rego. "Ka koristas läks õnneks, saime kõik ilusti kuivaga ära ja kuivatikulud olid tänu sellele üsna väikesed."
Nisu kvaliteedi ütles ta puhuti kõikuvat, aga siiani on see ikka toiduviljaks läinud; rukis olevat väga hea ja odergi jõuti koristada enne, kui see jõudnuks kasvama minna.
"Aga kõik selle mõnu ja ilu paneb hinnalangus nahka," tõdes ta, et tänavused pingutused oodatud-loodetud tulemust ei toonud.
Ka Pühaoru talus jõuti vili enne vihmanädalaid koristatud.
"Suvinisu ja -raps ainult jäid vihma kätte, aga nisu oli meil üsna vähe ja raps oligi veel pisut toores, see jõudis ilusti järele küpseda," rääkis taluperenaine Maire Uustal.
Saagid hindab ta heaks – välja arvatud seesama suviraps, mis põua tõttu natuke viletsamaks jäi – ja kuivatuskaod mõistlikuks. Selle vilja kohta, mida kevadel lukku ei pandud ehk siis tollaste hindadega ette ära ei müüdud, pole veel lõplikku otsust tehtud.
"Säilitamisvõimalus on meil olemas, mõnda asja saab kevadeni hoida – nisu ja ehk natuke otra ka, sest loomapidajad kogu vajalikku sööta sügisel valmis ei osta -, aga toiduvili läheb ikka juba sügisel ära. Igal sügisel mõtleme, et kevadel tuleks rohkem lukku panna, aga igal kevadel on ikka lootus, et hinnad sügiseks tõusevad. Väsitav on maailma börsituulte tõmbuses olla – nagu lotot mängiks."
Vihm ja rahe rikkusid saaki
OÜ Lüganuse Agro vili jäi osaliselt vihmade kätte.
"Need kaks vihmanädalat rikkusid asja ära," rääkis firma juht Aare Vent, et koristuse lõpetamiseks oleks kulunud veel neli päeva. Ilma pärast venis lõpetamine aga kolme nädala pikkuseks. Ja põhilise koristusaja madalate kuivatuskulude üle ei saanud pikalt rõõmustada, sest viimane osa märjalt koristatud vilja tegi selle kõik tagasi.
"Suvinisu tuli kõik vihmapilvede vahelt koristada; oodata sellega ei kannatanud, siis oleks kasvama läinud. Rukist niimoodi koristada ei saa, see tuli ootama jätta ja viimane ots – 30 hektarit 80st – läkski kasvama. Sellest oli raske lahti saada, kokkuostjad kirtsutavad sellise peale nina, kui korralikku vilja piisavalt on."
Suvirapsist käis augusti hakul rahe üle ja "koristas" ühe põllu ära.
"Pilv tuli kitsa, umbes 500meetrise ribana mere poolt, sealt sadas pöidlaotsasuurusi raheterasid. Minu kõige ilusamast rapsipõllust jäi ainult üks nurk puutumata. Umbes 40 tonnist rapsist jäin ilma, tonni hind on 300 eurot, nii et rahalises mõttes oli selle 20 hektari häving ikka päris korralik kahju ja eelarves kasvas auk veel suuremaks."
Hinnad kukkusid poole peale
"Vilja hinnad on tänavu sellised, et…" ei leia Aare Vent õigeid sõnugi. "Rukki tonni eest makstakse 900 eurot, eelmistel aastatel oli tonni hind 1600 – 1700 eurot. Toidunisu eest saab 1600 eurot tonn – seda siis, kui vili esimesse kategooriasse läheb -, varem oli 2300-2400 eurot. Ja söödanisu on tänavu odavam kui oder, vastavalt 1200 ja 1300 eurot tonn."
Vent nimetab tänavust aastat tühiaastaks: kohustused said täidetud, võlgu kellelegi ei jäänud, aga tulu ei tulnud.
"Eelmisel aastal said väetised ja muud asjad juba sügisel valmis ostetud, sel aastal jäävad need ostud kõik kevadesse, laenu peale. Põllumehel tuleb tuleval aastal väga ettevaatlikult toimetada ja investeeringud üldse ära unustada."
Külli Kriis, 17.09.2014, Põhjarannik, lk 4.
