Keskkonnatoetuste lisa-aasta – kas vastutulek või lõks?

Keskkonnatoetuste lisa-aasta – kas vastutulek või lõks?

Paljud põllumehed on sattunud olukorda, kus neid ähvardab viie aasta toetuse tagasinõudmine. Veel on aega, et leida mõistlikke lahendusi.

Tänavu kevadel on paljudel põllumees­tel lõppemas 2009. aastal võetud kesk-konnatoetuse viie-aastased kohustu­sed ja paljud hakka­vad esitama uusi taotlusi. Kuna valitsus ja Euroopa Komisjon ei ole veel jõudnud kinnitada maa­elu arengukava 2014—2020 ning käesoleval aastal uued meetmed ei käivitu, on põllumajandusmi­nister 24. märtsil 2014 vastu võt­nud määruse nr 21, mille koha­selt on võimalik 2014. aastal võe­tud keskkonnatoetuse kohustusi pikendada nn lisa-aastaks.

Keskkonnatoetuse kohustuse on võtnud 2013. a seisuga 3801 põllumeest ja toetustega hõlma­tud pind on 549 000 hektarit ehk ca 60% kogu Eesti põllumaast.

Põllumees planeerib oma tegevust pikalt ette, on arvesta­nud oma tegevuses viieaastase tsükliga ning lisa-aastast on põl­lumeest teavitatud alles viima­sel minutil.

Sellest tulenevalt on osal põl­lumeestel neist endist sõltumatult tekkinud olukord, kus ähvardab lisa-aasta toetuse taotlemisel viie aasta toetuse tagasinõudmine. Tagasimaksmine ähvardab neid põllumehi, kes on senise viie aasta jooksul juba vähendanud toetus-aluse maa pindala lubatud määras ja kes peavad seda veelgi vähen­dama, kuna on arvestanud viie­aastase tsükliga.

Kuidas edasi?

Kui ettevõtte struktuuris ja maabilansis muudatusi ei ole, on kõik hästi. Kellel on aga palju rendi­maid ja rendilepingud lõppe­sid toetuse 5. aastaga kohus­tuse lõppemisel ning lepinguid pikendada ei ole võimalik, on olukord halvem.

On teada, et rendimaade osa­kaal on põllumajandusettevõtetes üle 60% ning enamasti läh­tutakse rendilepingu sõlmimisel põllumajandustoetuste viieaasta­sest kohustusperioodist. Praegu­sel juhul ongi saabunud olukord, kus paljudel põllumeestel on ren­dilepingud lõppenud ning sellest tulenevalt on paljudel kasutatava maa pindala vähenenud.

Viieaastase kohustusperioodi jooksul oli õigus vähendada kohus-tusalust maad kuni 30%. Juhul kui toetusaluse maa pindala on viie­aastase perioodi jooksul vähenda­tud maksimaalsel lubatud määral ning praegu tekib vajadus veelgi vähedada, on probleem tõsine.

Mida sellisel juhul 2014. aastal ette võtta? Määruses on olukorra lahendusena pakutud võimalus kohustust lisa-aastal vähendada juhul, kui kohustus osaliselt üle antakse. Seega eeldab antud või­malus, et konkreetsel põllumaal jätkab keegi teine sama kohus­tusega.

Juhul kui uus maakasutaja ei taha või ei saa kohustust üle võtta, on põllumees pandud väga ras­kesse olukorda.

Kuna viieaastaste kohustuste puhul on nõue, et tagasinõud­mise korral nõutakse toetus tagasi kõigi viie aasta kohta, siis toetust ja võimalikku tagasinõuet kokku arvutades on justkui kasulikum 2014. aastal toetust üldse mitte taotlema tulla. Või kui tulla, tuleb arvestada tagasinõudega, mis sõltuvalt vähenenud hektaritest võib olla toetusega samas suu­rusjärgus.

Keskkonnatoetuste eesmärk on soodustada keskkonnasõb­ralikku põllumajandust ning viia piisavale tasemele keskkonnasõb­ralikult tegutsevate põllumajan­dustootjate tulu. Seda eesmärki ei saa täita lühiajaliselt ja selle on aluseks võtnud ka Euroopa Komisjon. Seetõttu ongi toetus­tega seotud kohustus pikaajaline. Ei ole toetuse eesmärgiga koos­kõlas, mõistlik ega proportsio­naalne, kui vahepeal ühel aastal neid eesmärke ei täidetaks.

Sellest tulenevalt ongi vaja leida võimalusi lisa-aasta toetusi ka sel­lisel juhul maksta, kui rendisu­hete muutumise tõttu on kasu­tatava maa pindala vähenenud.

Igal juhul tuleb vältida olukorda, kus põllumeest ähvardab seetõttu toetuse tagasinõue.

Veel aasta jooksul – kuni toe­tuste määramise otsuste tegemi­seni 2014. aasta taotluste kohta -on võimalik otsida võimalusi, et selline vääramatu olukord lahen­dada kõigi osapoolte jaoks soodsalt

Veel on aega

Ka ministri määruse seletuskirjas viidatakse rendisuhete keeruku­sest tulenevale lisa-aasta regulat­siooni vajalikkusele. Nüüd tuleks veel samm kaugemale mõelda ja võidelda nende põllumeeste hea­olu eest, kes on endast olenema­tult pandud keerulisse olukorda.

Võib küsida, kas põllumees ise ei saanud midagi ette võtta. Vas­tus on "ei" – kuni käesoleva aasta aprillini ei olnud võimalik saada infot võimaluste kohta.

Eelmise aasta sügisel ei tead­nud veel keegi, mis saab uuest maaelu arengukavast. Tegelikult ei olnud see teada veel ka käes­oleva aasta alguses. Alles 1. april­lil jõustunud määrus tõi selguse, kuid kuu aega enne taotlusperioodi algust ei jäta see just palju võimalusi reageerimiseks.

Uues maaelu arengukavas 2014­2020 on keskkonnatoetuse meede kavandatud jätkuma. ELi üleminekumäärus nr 1310/2013 näeb ette võimaluse võtta uusi kohus­tusi meetmetes 2014. aastal, mida rahastatakse uue perioodi vahen­ditest. Selle eelduseks on sarnase meetme olemasolu uuel perioodil.

Kuna seatud eeldus on meil täidetud, tuleks kasutada võima­lust rendimaade vähenemisest tingituna raskustesse sattunud põllumeeste olukorda leeven­dada ja võimaldada neil kohus­tuse jätkumist uue perioodi toetuse raames. 

Henno Nurmsalu, põllumajandusõiguse jurist 
Maaleht (Maamajandus), 22.05.2014, lehekülg 16. 

 

 

2014-05-23T10:00:00+00:00 Reede, 23. mai, 2014|Uudised|