Paljud põllumehed on sattunud olukorda, kus neid ähvardab viie aasta toetuse tagasinõudmine. Veel on aega, et leida mõistlikke lahendusi.
Tänavu kevadel on paljudel põllumeestel lõppemas 2009. aastal võetud kesk-konnatoetuse viie-aastased kohustused ja paljud hakkavad esitama uusi taotlusi. Kuna valitsus ja Euroopa Komisjon ei ole veel jõudnud kinnitada maaelu arengukava 2014—2020 ning käesoleval aastal uued meetmed ei käivitu, on põllumajandusminister 24. märtsil 2014 vastu võtnud määruse nr 21, mille kohaselt on võimalik 2014. aastal võetud keskkonnatoetuse kohustusi pikendada nn lisa-aastaks.
Keskkonnatoetuse kohustuse on võtnud 2013. a seisuga 3801 põllumeest ja toetustega hõlmatud pind on 549 000 hektarit ehk ca 60% kogu Eesti põllumaast.
Põllumees planeerib oma tegevust pikalt ette, on arvestanud oma tegevuses viieaastase tsükliga ning lisa-aastast on põllumeest teavitatud alles viimasel minutil.
Sellest tulenevalt on osal põllumeestel neist endist sõltumatult tekkinud olukord, kus ähvardab lisa-aasta toetuse taotlemisel viie aasta toetuse tagasinõudmine. Tagasimaksmine ähvardab neid põllumehi, kes on senise viie aasta jooksul juba vähendanud toetus-aluse maa pindala lubatud määras ja kes peavad seda veelgi vähendama, kuna on arvestanud viieaastase tsükliga.
Kuidas edasi?
Kui ettevõtte struktuuris ja maabilansis muudatusi ei ole, on kõik hästi. Kellel on aga palju rendimaid ja rendilepingud lõppesid toetuse 5. aastaga kohustuse lõppemisel ning lepinguid pikendada ei ole võimalik, on olukord halvem.
On teada, et rendimaade osakaal on põllumajandusettevõtetes üle 60% ning enamasti lähtutakse rendilepingu sõlmimisel põllumajandustoetuste viieaastasest kohustusperioodist. Praegusel juhul ongi saabunud olukord, kus paljudel põllumeestel on rendilepingud lõppenud ning sellest tulenevalt on paljudel kasutatava maa pindala vähenenud.
Viieaastase kohustusperioodi jooksul oli õigus vähendada kohus-tusalust maad kuni 30%. Juhul kui toetusaluse maa pindala on viieaastase perioodi jooksul vähendatud maksimaalsel lubatud määral ning praegu tekib vajadus veelgi vähedada, on probleem tõsine.
Mida sellisel juhul 2014. aastal ette võtta? Määruses on olukorra lahendusena pakutud võimalus kohustust lisa-aastal vähendada juhul, kui kohustus osaliselt üle antakse. Seega eeldab antud võimalus, et konkreetsel põllumaal jätkab keegi teine sama kohustusega.
Juhul kui uus maakasutaja ei taha või ei saa kohustust üle võtta, on põllumees pandud väga raskesse olukorda.
Kuna viieaastaste kohustuste puhul on nõue, et tagasinõudmise korral nõutakse toetus tagasi kõigi viie aasta kohta, siis toetust ja võimalikku tagasinõuet kokku arvutades on justkui kasulikum 2014. aastal toetust üldse mitte taotlema tulla. Või kui tulla, tuleb arvestada tagasinõudega, mis sõltuvalt vähenenud hektaritest võib olla toetusega samas suurusjärgus.
Keskkonnatoetuste eesmärk on soodustada keskkonnasõbralikku põllumajandust ning viia piisavale tasemele keskkonnasõbralikult tegutsevate põllumajandustootjate tulu. Seda eesmärki ei saa täita lühiajaliselt ja selle on aluseks võtnud ka Euroopa Komisjon. Seetõttu ongi toetustega seotud kohustus pikaajaline. Ei ole toetuse eesmärgiga kooskõlas, mõistlik ega proportsionaalne, kui vahepeal ühel aastal neid eesmärke ei täidetaks.
Sellest tulenevalt ongi vaja leida võimalusi lisa-aasta toetusi ka sellisel juhul maksta, kui rendisuhete muutumise tõttu on kasutatava maa pindala vähenenud.
Igal juhul tuleb vältida olukorda, kus põllumeest ähvardab seetõttu toetuse tagasinõue.
Veel aasta jooksul – kuni toetuste määramise otsuste tegemiseni 2014. aasta taotluste kohta -on võimalik otsida võimalusi, et selline vääramatu olukord lahendada kõigi osapoolte jaoks soodsalt
Veel on aega
Ka ministri määruse seletuskirjas viidatakse rendisuhete keerukusest tulenevale lisa-aasta regulatsiooni vajalikkusele. Nüüd tuleks veel samm kaugemale mõelda ja võidelda nende põllumeeste heaolu eest, kes on endast olenematult pandud keerulisse olukorda.
Võib küsida, kas põllumees ise ei saanud midagi ette võtta. Vastus on "ei" – kuni käesoleva aasta aprillini ei olnud võimalik saada infot võimaluste kohta.
Eelmise aasta sügisel ei teadnud veel keegi, mis saab uuest maaelu arengukavast. Tegelikult ei olnud see teada veel ka käesoleva aasta alguses. Alles 1. aprillil jõustunud määrus tõi selguse, kuid kuu aega enne taotlusperioodi algust ei jäta see just palju võimalusi reageerimiseks.
Uues maaelu arengukavas 20142020 on keskkonnatoetuse meede kavandatud jätkuma. ELi üleminekumäärus nr 1310/2013 näeb ette võimaluse võtta uusi kohustusi meetmetes 2014. aastal, mida rahastatakse uue perioodi vahenditest. Selle eelduseks on sarnase meetme olemasolu uuel perioodil.
Kuna seatud eeldus on meil täidetud, tuleks kasutada võimalust rendimaade vähenemisest tingituna raskustesse sattunud põllumeeste olukorda leevendada ja võimaldada neil kohustuse jätkumist uue perioodi toetuse raames.
Henno Nurmsalu, põllumajandusõiguse jurist
Maaleht (Maamajandus), 22.05.2014, lehekülg 16.
