Põllumeeste keskliidu hinnangul peaks lisaks noortele põllumeestele jagatavale toetusele andma neile tasuta kasutada ka riigi maad.
Tulevast aastast kavatseb põllumajandusministeerium kuni 40-aastastele alustavatele põllumajandustootjatele maksta 25-protsendilist lisatoetust esimese 39 hektari eest.
Eesti põllumeeste keskliidu president Juhan Särgava ütles ERRi raadiouudistele, et tema arvates on lisatoetus väga oluline, kuid see pole piisav, et motiveerida vajalikul arvul noori põllumajandusega tegelema.
"Põllumajandusse tulijate arv on kümme korda väiksem kui on tegelikult meie akuutne vajadus. See äratundmine, et me peame noortele kuidagi seaduslike vahenditega atukene rohkem uksi avama, on väga terve, aga ainuüksi selle toetusmääraga… need protsendid võivad tunduda suured, aga ainuüksi sellest meetmest ei piisa. Teisi meetmeid on sellele juurde vaja," rääkis Särgava.
Ühe meetmena pakkus ta välja, et riik võiks noortele põllumeestele anda tasuta kasutada riigi maad.
"See on üks vana mõte – meil on suur hulk reformimata riigimaad. Praegu on väga tagumine aeg, kui meil on kellelegi seda maad pakkuda – neile samadele noortele põllumeestele tuleks anda maa alguses kasutusse ning kui nad teise või kolmanda lapse ilmale toovad, siis võiks see neile pärisomandiks jäädagi. See võiks olla selline magnet, millega me eestlust ja maa-armastust natukene päästa suudaksime," selgitas keskliidu president.
Eesti maaülikooli dotsendi Are Selge sõnul oleks riigile kuuluva maa jagamist keeruline teostada, küll aga toetab ta põllumajandusministeeriumi kava, mille järgi saavad senisest rohkem abi noored põllumehed. "Kui me ütleksime, et see ei ole piisav, siis me teeksime kriitikat. Minu meelest ongi tähtis probleemi nägemine, kaardistamine ja mingisugustegi lahenduste pakkumine. Kindlasti on see selle probleemi lahendamisel üks abinõu," ütles Selge.
Taime- ja loomakasvatusega tegeleva noorpõllumehe Erkki Freibachi sõnul hakkas ta põllumajandusega tegelema ligi neli-viis aastat tagasi, olles pärinud ligi 40-hektarilise talu. Selle asemel, et talu maha müüa, otsustas ta hoopiski hakata põllumeheks. Freibachi sõnul ta tookord tehtud otsust ei kahetse ja peab põllumajandusega tegelemist oma kutsumuseks.
"Raske on kindlasti. See on selline ala, kus tulevikku liiga kaugele ei ole kunagi võimalik ette ennustada ning erinevatel aastatel ja olukordadel on erinevaid tagasilööke, aga pikas perspektiivis arvan ma, et toidutootmine kui selline on maailmas alati jätkusuutlik ja päris nälga ei peaks põllumees kunagi jääma," märkis Freibach.
Toimetas Maarja Roon
Merilin Sarapuu, 23.07.2014, ERR Uudised
