Kevadel loodud Eesti kitsekasvatajate liit soovib, et kitsekasvatajaid hakataks kohtlema võrdselt teiste põllumeestega ning neile laieneksid samasugused toetused nagu teistele loomakasvatajatele.
Eesti kitsekasvatajate liidu liikmed, Lääne-Virumaa kitsekasvatajad Mare ja Rein Kotšin saatsid möödunud nädalal põllumajandusministrile kirja, milles avaldasid soovi kokkusaamiseks, et rääkida kitsekasvatuse minevikust, olevikust ja oodatavatest toetustest. Kitsepidajate soov on saada järgmistel eelarveperioodidel piima-, liha- ning ammkitsede kasvatamiseks toetusi, kirjutab Saarte Hääl.
Kitsepidajatele makstakse praegu ainult karjatamistoetust, mistõttu on kitsekasvatus võrreldes lamba- ja veisekasvatajatega väga ebavõrdsetes konkurentsitingimustes. Näiteks lambakasvatajale makstakse ute täiendavat otsetoetust ja ute kasvatamise otsetoetust ühe lamba eest kokku 18,41 eurot.
Koos lammastega üle kümne aasta kitsi pidanud Lõmala küla Lehtmetsa talu perenaine Liivi Ungru ütles, et toetused tooksid kitsepidajaid juurde. “Kui nad hakkavad kitsi sama palju toetama kui lammast, siis saab ühe lamba toetuse eest ühe heinarulli. Kuigi rull heina on kindlasti abiks, on põhiline hoopis see, et toetus väärtustaks kitsepidamist,” leidis Liivi Ungru. “Maainimene tahab ikkagi ka tunda, et ta töö on väärt ja tema loomad on olulised,” lisas ta.
Rein Kotšin teab, et pärast seda, kui Eestis 2003. aastal kitsedele toetuse maksmine lõpetati, langes nende arv 4700 pealt kahe tuhande võrra. 2011. aasta seisuga oli Eestis PRIA andmetel 3321 kitse.
Aive Sarjas, Maaleht (05.11.2012)
