Kliimamuutused ja põllumajandus

Kliimamuutused ja põllumajandus

Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.

On üldteada, et põllumajandustegevus toob kaasa kasvuhoonegaaside heite. Glo­baalselt moodustab põllumajandus koguheitest umbes 20% ning Euroopa Liidus 9%. Eestis on see hulga madalam, ulatu­des ligikaudu 6%ni. Väiksema osakaalu peamine põhjus on põlevkivi kasutami­ne energia tootmisel, mis moodustab üle­kaaluka osa Eesti kasvuhoonegaaside hei­test ning vähendab sellega muude sekto­rite osa.

Põllumajanduse põhilised kasvuhoone­gaasid on dilämmastikoksiid ja metaan. Esimene tekib eelkõige taimekasvatusest lämmastikväetiste ja sõnnikväetiste kasu­tamise tõttu. Metaan tekib peamiselt mä­letsejate (veised, lambad) seedeprotsessidest ning sõnnikukäitlusest. Vastavalt Ees­ti kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele moodustab dilämmastikoksiid põlluma­janduse koguheitest süsihappegaasi ekvi­valendis veidi üle 60% ning metaan veidi alla 40%.

Tuginedes kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele, võib põllumajandusest jääda mulje kui vaid kasvuhoonegaase emiteerivast sektorist. Tegelikult on põllu­majandusel oluline roll ka süsihappegaa­si sidumisel. Seda eelkõige pinnase süsinikuvaru suurendamise ning püsirohumaade ja muude rohealade rajamise ja säilita­mise kaudu.

Samuti võib põllumajandus taastuvenergia toorme tootmise kaudu vähenda­da vajadust fossiilsete kütuste tarbimisele, piirates sellega kasvuhoonegaaside heidet energiasektoris. Samas need põllumajan­duse positiivsed küljed ELi kliimaeesmärkide puhul arvesse ei lähe.

Heitkogused kipuvad kasvama

Võrreldes 1990. aasta tasemega on Eesti põllumajandussektori heide langenud ligi­kaudu 60%, mis on ELi kontekstis üks suu­remaid vähendamisi. Selle peamine põh­jus on sektori sisuliselt kokkukukkumine 1990ndatel, mis Eesti tootjate jaoks tule­nes Nõukogude Liidu turu suures osas ka­dumisest ja majanduse struktuurimuudatustest.

Samas on ELi kliimapaketi heitmekaubanduse väliste sektorite eesmärgid seo­tud baasaastaga 2005, mil ELi ühise põllu­majanduspoliitika positiivne mõju Eestile oli alles algusfaasis.

Aastaks 2012 oli põllumajanduse heitkogus võrreldes 2005. aastaga kasvanud enam kui 12%. Arvestades tootjate juba tehtud ja kavandatavaid investeeringuid tootmise laiendamisse ning Eesti põllu­majanduse kasvupotentsiaali, võib edas­pidi eeldada pigem heitkoguste kasvu kui langust.

ELi kliimapaketi (aastani 2030) mõju põllumajandusele sõltub esmalt sellest, milliseks see kujuneb. Kui liikmesriikidele heitmekaubanduse välistes sektorites ko­hustuste seadmisel otsustatakse kulutõhususe kasuks, tähendab see Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele suuremat vähendamise kohustust, võrreldes jõukamate Lääne-Euroopa riikidega. Kui lähtutakse põhimõt­test "SKT inimese kohta", tuleb madalama SKTga riikidel heidet jõukatega võrreldes kahandada vähem, mis on Eestile soodne.

Euroopa Ülemkogu töödokumentide põhjal võib eeldada, et liigutakse pigem põhimõtte "SKT inimese kohta" suunas. Lisaks räägitakse sidususest toiduga kind­lustatuse ja kliimamuutuste leevendami­se põhimõtete vahel, mis võib tähendada paindlikumat suhtumist põllumajandussektori heitkoguste piiramisse, võrreldes muude sektoritega. Samas lõplikku otsust veel ei ole.

Kliimapaketi mõju põllumajandusele

Teine tähtis aspekt kliimapaketi võimali­ku mõju hindamisel põllumajandusele on siseriiklik heite vähendamise kohustuste jaotus sektorite vahel.

Põllumajandusministeerium on sei­sukohal, et põllumajandussektor ei saa 1990ndate lõpu madalseisust taastumi­se tõttu heitmeid vähendada. Küll aga on ÜPP meetmeid tõhusalt kujundades ja ra­kendades võimalik heite kasvu piirata. See eeldab teistelt heitmekaubanduse välistelt sektoritelt suuremat panust.

Ajavahemikul 2014-2020 investeeri­takse ulatuslikult ÜPP vahendeid kliima­muutuste leevendamisse. Mahukaim meede neist on otsetoetuste "rohestamine", millega seotakse 30% otsetoetuste eel­arvest.

Lisaks panustavad kliimamuutus­te leevendamisse mitmed maaelu arengukava toetusmeetmed, näi­teks investeeringud sõnnikuhoidla­tesse ja biogaasi tootmisesse, Natura 2000 toetused, keskkonnasõbra­liku majandamise toetus, mahepõl­lumajanduse toetus, mullakaitse toe­tus ning poollooduslike koosluste säi­litamise toetus. 

Martti Mandel, põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist    
23.10.2014, Maaleht (Erileht Konverents "Aasta põllumees 2014"), lk 14.   

2014-10-27T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 27. oktoober, 2014|Uudised|