Kogu tõde maasuitsuliha keelamisest

Kogu tõde maasuitsuliha keelamisest

Maaleht, 23.01.2014 
Heli Raamets

Septembris kehtima hakkavad karmimad nõuded suitsulihale ja -kalale on tarbijad ärevaks teinud. Tegelikult vastab enamik Eesti suitsulihast karmimatele nõuetele juba ammu.

Kurja juureks on polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), millest mõned võivad ohustada tervist.

PAHid tekivad liha või kala grillimisel või suitsutamisel, kui näiteks rasv tilgub sütele ja läheb seal põlema. See oleneb kuumutamise ajast ja temperatuurist: mida kauem ning kõrgemal temperatuuril kuumutada, seda ohtlikum. PAHide üldise sisalduse hindamiseks kasutatakse bensopüreeni, mille piirnormi suitsutatud liha- ja kalatoodetes langetatakse alates tänavu septembrist rohkem kui poole võrra.

Normid lubavad rohkem

“Eesti lihatööstused on kogu seda temaatikat nii külmalt võtnud sellepärast, et uued normid on mitu korda kõrgemad kui reaalne elu,” tõdeb Atria Eesti lihatööstuse juht Olle Horm. “Töötlemise käigus on võimalik PAHide teket vältida.”

Kuigi Atria Valga lihatööstuses kasutatakse sinkide ja vorstide suitsutamiseks ehtsat lepalaastu, ei asu küttekolle toodete all, vaid suits juhitakse suitsuahju küljelt. Lisaks ei kesta suitsutamine väga pikka aega, vaid maksimaalselt 12 tundi. See vähendab PAHide teket.

“Eesti lihatööstustes ei olegi sellist varianti, et küttekeha asuks all, suitsuaur tuleb ülevaltpoolt külje pealt,” rahustab Horm singisõpru.

Ka suitsusaunas valmistatud sinki võib rahuliku südamega süüa. Seal ei riputata liha otse kerise ega ammugi tulekolde kohale ja kuumtöötlemise ajal jääb temperatuur madalaks. 

Loe täismahus artiklit edasi Maalehest.
 

 

2014-01-23T10:00:00+00:00Neljapäev, 23. jaanuar, 2014|Uudised|