Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
19.08.2015
Kõrgendatud järelevalvega piirkondadest pärit kontrollitud metssealiha saab hakata turustama
Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruse eelnõu, mis loob võimalused kõrgendatud järelevalvega seakatku levikupiirkondades kütitud tervete ja kontrollitud metssigade liha turustamiseks. Eelnõu kohaselt saavad I tsoonis kütitud metssigade liha ja -tooted kolmnurkse ning II-III tsoonis kütitud sigade liha ja -tooted nelinurkse erimärgistuse.
„Kui seni said jahimehed seakatku levikupiirkondades kütitud metssigade liha kasutada vaid kohapeal oma tarbeks, siis edaspidi on võimalik hakata seakatku suhtes uuritud tervete sigade liha turustama,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Kontrollitud metssealihale ja –toodetele lisatav järelevalvemärk annab liha käitlejatele ja turustajatele kindluse, et need sead on uuritud ja terved ning liha taudi leviku seisukohalt ohutu.“
Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on otsustanud, et eeloleval jahihooajal tuleb metssigade arvukuse vähendamiseks küttida vähemalt 29 600 metssiga. Jahimehed on väljendanud muret, et küttimismahtude suurendamisel ei jõuta kogu liha oma tarbeks ära tarbida.
„Erimärgistuse olemasolul saavad käitlejad ja lihatööstused hakata metssigu vastu võtma ning tekib võimalus nende turustamiseks väljaspool konkreetset kitsendustega tsooni. See peaks metssigade liha realiseerimist jahimeeste jaoks oluliselt lihtsustama,“ lisas Kruuse.
Määruse eelnõu kohaselt tuleb hakata sigade Aafrika katku I tsoonis ehk puhvertsoonis kütitud ning katku suhtes uuritud metssigade liha ja tooteid märgistama kolmnurkse märgiga, mis võimaldab neid turustada kogu Eesti piires. II-III tsoonist pärinevate metssigade liha ja -tooted märgistatakse nelinurkse järelevalvemärgiga ning neid võib turustada II-III tsooni piires.
Kõikidelt seakatku riskipiirkondades (I-III tsoon) kütitud metssigadelt tuleb võtta proovid sigade Aafrika katku välistamiseks. Kütitud metssead, kelle proovidest seakatku haigustekitajaid leitakse, maetakse kohapeal ning seda liha ei turustata.
Erimärgistus on vajalik seakatku levikupiirkonnast pärineva liha ja lihatoodete liikumise jälgitavuse tagamiseks. Tegemist on järelevalveametnikele suunatud märgiga. Erimärgistusega liha ja tooteid teistesse EL liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse viia ei saa.
Kõrgendatud järelevalvega III tsoonist pärinevate kodusigade liha ja –tooted tuleb märgistada kolmnurkse märgiga ning neid võib turustada Eesti piires. I-II tsoonist pärinevale kodusealihale erimärgistuse nõudeid ei ole.
Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Veterinaar- ja Toiduametile, Eesti Talupidajate Keskliidule, Eesti Põllumeeste Keskliidule, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Tõusigade Aretusühistule, Viru Lihaühistule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule.
Määruse eelnõu EIS-is: Põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 „Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded” muutmine
Taustaks:
* Sigade Aafrika katku leviku tõttu kehtestati esmakordselt Eestis kitsendustega tsoonid 9. oktoobril 2014. aastal Euroopa Komisjoni rakendusotsustega 2014/709/EÜ. Viimati muudeti tsoone 7. augustil 2015 rakendusotsusega (EL) 2015/1372.
* Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel. Loe täpsemalt kehtestatud piirangute kohta sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee alajaotuses „Kitsendustega tsoonid“.
* Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
* Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750. Operatiivselt saab teavet Twitteri kontolt https://twitter.com/VTA_agri.
Teate edastas:
Eva Lehtla
Põllumajandusministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 6256 255
press@agri.ee
