Kõvanõgi on ohtlik nisuhaigus

Kõvanõgi on ohtlik nisuhaigus

Tänavu olid haiguse laiema levikuga hädas eelkõige need viljelejad, kes ei ole aastaid kasutanud külviseemne puhtimist ja lasevad seeläbi haigusel vabalt levida.

Kõvanõgi on üks nisude ohtlikumaid haigusi. Nisu-kõva-nõge tekitab nõgi-seen Tilletia caries, harvem ka Tilletia laevis. Haigust tunti juba iidses Mesopotaamias 4000 aastat tagasi. Rohkem haigestuvad sellesse tali-, vähem suvinisud.

Haiged taimed on teistest pisut lühemad, pead on sinakasrohelised ega õitse. Piimküpsuse ajal on selgelt näha haigete terade sinakas värvus ja muljudes ilmneb, et nende sisu koosneb mustast eosmassist.

Koristamise ajal nõgiterad purunevad, eosed satuvad teradele ja levivad kombaini sisemuses laiali. Saastatud kombaini kasutamisel haigusvabal põllul nakatatakse ka sealne puhas vili kõvanõe eostega.

Suured saagikaod

Samalaadne haiguse levik toimub ka kuivatite, laoseadmete ja transpordivahendite kaudu. Kui eosed satuvad koristamisel mulda, ei püsi nad seal eluvõimelisena üle kahe-kolme nädala, kuid kuivas laos terade pinnal säilib neil eluvõime isegi kuni 20 aastat.

Seemnetest arenevate idandite nakatumine toimub seemnete pinnal idanevate eostega kuni esimese pärislehe ilmumiseni. Eosed idanevad sünkroonselt terade idanemisega, mis võimaldab neil idandeid kohe ka nakatada. Selleks optimaalne mulla-temperatuur on 5-15° ja mulla-niiskus 40-60%. Vastavad tingimused esinevad sagedamini, kui talinisu külvatakse liiga hilja ja suvinisu liiga vara. Ka pikk jahe kevad ja normist sügavamale külvamine soodustavad haigestumist.

Teada on, et eostes on paar toksilist ühendit, mis võivad tekitada tervisehäireid mii inimestel kui loomadel. Kuna nõgieosed on mürgised, ei ole lubatud kasutada saastunud vilja toiduks ega söödaks. Nõgieosed on terade pinnal, mis võimaldab aga neid korduvalt veega pestes eemaldada. Selliselt hästi puhtaks pestud vilja on praktikas kasutatud lindudele ja sigadele toiduks ilma negatiivsete tagajärgedeta.

Üldiselt arvatakse, et nõgieosed on vähkitekitava ja elusrakke lagundava toimega.

Haiguse vältimiseks ja tõrjeks on katsetatud mitmesuguseid võtteid, millest kõik pole andnud positiivseid tulemusi. Komposti lisamine põllule on Taanis isegi suurendanud haiguse esinemist nisul,. pisut on aga vähendanud nakatumist värske sõnniku lisamine.

Puhtimine on hädavajalik

Kõige keskkonnasõbralikum oleks kasutada haiguskindlaid sorte. Eestis loetakse põllumajandusameti andmetel haigusõrnadeks järgmisi talinisu sorte -'Ada', 'Fredis', 'Ramiro' ja 'Skagen'. Nende kasutamisel peaks eelnevalt kindlasti tegema külviseemne analüüsi haiguse suhtes.

Kõige radikaalsem meede haiguse tõrjeks on siiski külviseemne puhtimine efektiivsete keemiliste puhistega. See võimaldab saagikaod viia 0-5%ni.

Talinisu puhtimisel peab silmas pidama, et puhis oleks ka hea efektiivsusega lumiseene ja sügisel taimikut kahjustava hele-laiksuse tõrjeks.

Ka on kasutatud seemnete puhtaks pesemist, katmist piimapulbri või nisujahuga, samuti vedela veisesõnniku ja lubja seguga. Viimased võtted on ilmselt väga töömahukad ja rakendatavad vaid väikeste seemnepartiide korral.

Kõvanõe laia levikut soodustab vähene haigusvabade sertifitseeritud seemete kasutamine maheviljelejate poolt.

Heino Lõiveke,
EMVI teadur
Maamajandus (18.10.2012)

 

2012-10-18T10:00:00+00:00Neljapäev, 18. oktoober, 2012|Uudised|