Allikas õppevideo: Kuidas alustada mahelambakasvatusega? artikli koondas H.Tamsalu. METK
Mahepõllumajandusele üleminek on paljude loomakasvatajate jaoks loogiline samm, mis toetab nii keskkonda kui ka loomade heaolu. Kuigi sageli levivad müüdid, et mahetootmine on liigselt keeruline või ebamugav, on see tegelikult jõukohane igale kasvatajale, kes on valmis end reeglitega kurssi viima. Järgnev ülevaade põhineb konsulendi Ell Sellis nõuannetel ning selgitab olulisemaid aspekte, mida silmas pidada teekonnal tunnustatud mahetootjaks.
Mahetootmise alused ja ettevalmistus
Mahepõllumajandus on rangelt reguleeritud ja kontrollitud süsteem, mis tagab toodangu usaldusväärsuse tarbijale. Tootmist suunavad Euroopa Liidu määrused ning Eesti mahepõllumajanduse seadus, mille täitmist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Alustav tootja peaks kindlasti läbi arvutama ka majandusliku tasuvuse, et hinnata, kas mahetootmisega kaasnevad toetused ja potentsiaalne hinnatõus kaaluvad üles võimalikud täiendavad kulutused. Sealjuures tuleb meeles pidada, et kuigi kontrolli teostab PTA, siis rahalisi toetusi tuleb eraldi taotleda PRIA-st.
Loomade heaolu ja elutingimused laudas ning väljas
Mahelambakasvatus lähtub põhimõttest, et loomadele peavad olema tagatud nende loomuomasele käitumisele vastavad tingimused. See tähendab, et loomadel peab olema piisavalt ruumi nii siseruumides kui ka välialadel. Täiskasvanud lamba kohta peab laudas olema vähemalt 1,5 m² ning talle kohta 0,35 m² pinda. Oluline on jälgida, et pindade arvutamisel võetaks arvesse ka sündivaid tallesid, et vältida ootamatut kitsikust.
Lisaks nõuetekohasele siseruumile peab lammastel olema juurdepääs vabaõhualale või jalutuskoplile, kusjuures võimaluse korral võiksid loomad õues käia ka talvisel ajal. Suvisel vegetatsiooniperioodil on karjatamine kohustuslik, kuid erandjuhtudel, näiteks kiskjaohu või looma tervise kaitseks, on lubatud ajutine laudas pidamine. Allapanuna tuleb kasutada puhast ja kuiva looduslikku materjali, näiteks põhku, et tagada loomadele mugav puhkeala.
Söötmine ja tervishoid mahetootmises
Mahelambaid söödetakse mahesöödaga, kusjuures eelistatud on oma ettevõttest või samast piirkonnast pärit sööt. Kuna lammas on füsioloogiliselt kohastunud sööma rohtu ja heina, peab vähemalt 60% päevaannuse kuivainest moodustama koresööt, nagu hein, silo või põhk. Kui ettevõttesse ostetakse sisse täiendavat mahesööta või mineraale, peab alati veenduma nende nõuetekohasuses ja kontrollima vastavate märkuste olemasolu saatelehtedel.
Loomade tervis põhineb mahemajanduses eelkõige ennetusel ja headel pidamistingimustel, kuid haiget looma on kohustuslik ravida. Erinevalt tavatootmisest ei ole lubatud profülaktiline ravimite kasutamine ning ravikuuride puhul kehtib kahekordne ooteaeg enne toodangu realiseerimist. Täiskasvanud loom säilitab oma mahestaatuse, kui talle tehakse aastas kuni kolm ravikuuri; tallede puhul on lubatud vaid üks ravikuur.
Mahetootmises põhineb tervis ennetamisel ja headel pidamistingimustel.
- Haiget looma tuleb alati ravida, kuid “igaks juhuks” ravimine ja profülaktiline vaktsineerimine (v.a nakkushaiguste tõrjeprogrammid) ei ole lubatud.
- Ravimite kasutamisel kehtib enne realiseerimist mahetootmises kahekordne ooteaeg (nt kui tavatootmises on keeld 21 päeva, siis mahes 42 päeva).
- Täiskasvanud loomale on lubatud kuni kolm ravikuuri aastas, et ta säilitaks mahestaatuse
Kuidas alustada tunnustamise protsessi?
Mahetootmisega alustamine eeldab ametliku taotluse esitamist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kliendiportaalis, mida saab teha igal aastal ajavahemikus 10. märtsist kuni 10. aprillini. Taotlemisel tuleb tähele panna, et tunnustust tuleb küsida nii taime- kui ka loomakasvatusele, kuna lambad ja nende karjamaad moodustavad ühtse terviku.
Lisaks taotlusele peab tootja koostama põhjaliku tootmisüksuse kirjelduse ning ennetus- ja ettevaatusmeetmete plaani, mis aitab maandada võimalikke riske, näiteks tavatootmisest pärineva sööda või seemnega segunemist. Pärast taotluse esitamist algab kaheaastane üleminekuperiood, mille jooksul tuleb järgida kõiki mahenõudeid, kuigi toodangut veel mahedana müüa ei tohi.
Lisainfot ja abimaterjale leiate:
- Veebilehelt Maheklubi.ee, kus on kättesaadavad brošüürid ja vormid.
- Maheklubi YouTube’i kanalilt on saadaval praktilised videod nii karjatervisest kui ka proovide võtmisest.
- Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kodulehelt.
- postitus: Tallede ellujäämise põhitalad, 2025
- postitus: Oskuslik sondimine võidab nõrgale tallele aega, 2024
Õppevideo valmis Maaelu Teadmuskeskuse tellimusel. Kõik autoriõigused on kaitstud. Väljaandmist toetas Eesti põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem (AKIS) ning Euroopa Liit.
