Eesti maastikupilti sajandeid kujundanud pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused on jõudnud kriitilisse seispunkti. Kui eelmise sajandi alguses laiusid need liigirikkad alad enam kui miljonil hektaril, siis tänaseks on neist säilinud vaid 13% ehk ligikaudu 132 000 hektarit. Tartu Ülikooli ökoloogide poolt 2025. aastal valminud kordushinnang annab suunised, kuidas neid väärtuslikke alasid targalt majandada ja taastada.
Maailma piimandus elab läbi sügavat struktuurset pööret, kus sektori edu ei määra enam pelgalt toodetud piimaliitrite arv, vaid võimekus ammutada igast liitrist maksimaalset väärtust. Christophe Lafougère rõhutas Piimafoorumi ettekandes, et turg liigub toormepiimast tervise- ja valgupõhise väärtusahela suunas, kus nõudlus hakkab üha enam pakkumist dikteerima.
Piirkonniti on heintaimede kasv ja areng kulgenud erinevas tempos.. Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis alustati sel nädalal rohusilo tegemisega. Kõigis analüüsitud proovides oli proteiinisisaldus kõrge ja kiusisaldused madalad.
Maaelu Teadmuskeskuse 2026. aasta 20. nädala siloseire kohaselt talvitusid heintaimed hästi, kuid kevadine rohu kasv on olnud sademete nappuse tõttu aeglane. 2025/2026. aasta talveperioodil talvitusid heintaimed üldiselt hästi, kuna lumi sadas jahtunud või juba külmunud mullale ning taimed olid selleks ajaks kasvu lõpetanud ja talveks karastunud.
Paljudes riikides jääb suur osa villast kasutamata, samal ajal kui nõudlus kohaliku ja kestlikult toodetud materjali järele kasvab. Soome näide näitab, et sellises olukorras ei pruugi lahendus peituda ainult turus, vaid kogu väärtusahela ümbermõtestamises.
Mis siis, kui meditsiini tulevik ei peitu tugevamates ravimites, vaid paremas kommunikatsioonis? „Teadus kolme minutiga“ lühiloengute konkursil rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Deep Bhattacharya sellest, kuidas keha suhtleb mikroskoopilisel tasandil ning kuidas see teadmine võib muuta viisi, kuidas me infektsioonidega võitleme.
Väiketalud ja traditsiooniline loomapidamine vähenevad üle Euroopa kiiresti, kuna konkureerivad tööstusliku põllumajanduse ja globaalse turuga. Samal ajal on Euroopa Liit võtnud suuna liikuda 2030. aastaks säästvamate, agroökoloogiliste põllumajandustavade poole. Värske Eesti uuring toob esile, et kariloomakasvatuse jätkamise ja alustamise taga ei ole ainult majanduslikud kaalutlused: väga tugevalt mõjutavad otsuseid ka maastikutunnetus, kohasuhe ning isiklik heaolu.
ETKÜ artikkel. Tuntud Soome lihaveisekasvatuse ekspert Maiu Pesonen käis Keavas enne kevadet lihaveisekasvatajaid koolitamas. Tema ettekandele tuginedes ilmub kolmeosaline artiklisari: 1) lihaveise amme tervis ja tiinusperiood, 2) vasika sünd ja kasvamine, 3) lihaveise ja vasika söötmise iseärasused ning eluiga.
Piimatootmissektor on kiiresti muutumas – tootmine koondub suurtesse üksustesse, kus igapäevatööd teevad palgatöötajad. Karjade suurenemine tähendab sageli seda, et iga üksiku looma tervise jälgimiseks jääb vähem aega, mis võib viia haiguste hilisema avastamise ning suurema suremuseni. Dagni-Alice Viidu värske doktoritöö, mis põhines 118 Eesti suurfarmi andmetel, näitab, et vasikate suremusrisk on suurim just esimestel elunädalatel, ulatudes keskmiselt 5,9%-ni kuni 21 päeva vanustel vasikatel.
Mahepõllumajandusele üleminek on paljude loomakasvatajate jaoks loogiline samm, mis toetab nii keskkonda kui ka loomade heaolu. Järgnev ülevaade põhineb konsulendi Ell Sellise nõuannetel ning selgitab olulisemaid aspekte, mida silmas pidada teekonnal tunnustatud mahetootjaks.
