Kodusead on loomuomaselt ülimalt uudishimulikud ning mänguhuvilised loomad. Vabas looduses kasvanud kodusead veedavad 75% päevast tuhnides, toitu otsides, juurikaid ja muud värsket materjali närides ning süües. See näitab, et kodusigadel on suur vajadus oma ümbrust uudistada ning tuhnida. Farmis saab seda võimaldada sigadele sobivate tegelus- ehk rikastusmaterjalidega.
Rohumaaveisekasvatajate õppereis Inglismaale – rohumaal kasvanud loomade liha kvaliteedikavad ja ühisturundus
Viljandimaal asuva Pajumäe talu maheveised on tööturul aktiivsed ehk tegelevad süsteemselt piima andmisega. Toidutootmine on põnev ja pakub pidevat arengut, kinnitab peremees Viljar Veidenberg.
Eesti Tõusigade Aretusühistu lihatehnoloog-kvaliteedijuht Aarne Põldvere on enam kui 40 aasta jooksul näinud seakasvatuses igasuguseid aegu. Praegust aega nimetab ta selle perioodi raskeimaks, sest seast on sõna otseses mõtte saamas haruldane loom.
MES nõuandeteenistus korraldab enne peagi algavat pindalatoetuste taotlusvooru kokku 16 infopäeva, mille eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2023. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh eelmise perioodiga võrreldes tehtud muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.
Märtsi esimestel päevadel toimus Eesti Maaülikooli aulas kolmeteiskümnendat korda konverents "Terve loom ja tervislik toit".
Aeglasemalt kasvavatel kanatõugudel on parem tervis ja parem heaolu, kui kiirekasvulistel kanatõugudel, selgus rahvusvahelisest uuringust.
Kagu-Eesti ringbiomajanduse arenguvõimalusi uurinud Eesti Maaülikooli teadlased leidsid, et praegu läheb raisku hulk biolagunevaid jäätmeid, mida saaks kasutada biogaasi tootmiseks.
Saaremal elav lehm Kreta annab päevas peaaegu sada liitrit piima. Sellega on Kreta täna Eesti kõige suurema päevase piimaanniga lehm läbi aegade.
Lambavillast on riideid tehtud aastatuhandeid, kuid villakampsunite populaarsuse langus on teinud sellest supermaterjalist kasutu jäätme. Uurime, kuidas võiks villa nüüdisaegselt ja kavalalt väärindada.
