Virtuaalsed karjatamissüsteemid ei ole enam tulevik. Kui veel mõne aasta eest räägiti neist kui katsetusjärgus olevast põnevast ideest, siis täna on teaduslikud uuringud ja Iiri farmerite praktilised kogemused kinnitanud nende väärtust nii liigirikkuse taastamisel kui ka karjahalduse tõhustamisel.
Martin Raudsepa juhitav Raudsepa Lihaveis OÜ on silmapaistev näide sellest, kuidas noortaluniku entusiasm ja kaasaegne juhtimisloogika suudavad vanale talukohale uue elu puhuda. 2025. aasta parima talu konkursil lihaveisekasvatuse eripreemia pälvinud ettevõte näitab, et edu aluseks on julgus alustada, oskus riske hajutada ja tahe asju korrektselt teha.
Loomakasvatajate seas on kogumas populaarsust paindlik portsjonkarjatamine, mis võimaldab majandada karjamaid kestlikumalt, parandada mulla tervist ja suurendada loomade produktiivsust. Mahepõllumajanduse Koostöökogu on koostöös Maaelu Teadmuskeskusega (METK) avaldanud uued õppevideod, mis aitavad seda süsteemi praktikas rakendada.
Küülikuliha oli veel eelmise sajandi alguses ja sõjaaegadel Soomes ja Eestis tavaline toiduallikas, kuid selle populaarsus langes märgatavalt 1970. aastatel, kui turule tuli odav broileriliha. Tänapäeval on küülikuliha tootmine pigem väikesemahuline nišivaldkond, kuid kasvav huvi tervisliku ning eetilise toidu vastu pakub kasvatajatele uusi võimalusi.
Siloteo õnnestumine on kompromiss saagikuse ja kvaliteedi vahel. Praegune seire näitab, et kõrreliste puhaskülvides on proteiinisisaldus langenud juba alla 15%, seega tuleks koristusega maksimaalselt kiirustada.
Kvaliteetse silo tootmine ei ole juhuslik protsess, vaid tugineb hoolikalt planeeritud koristustehnoloogiatele, sobiva niiduaja valikule ning korrektselt seadistatud tehnikale. 2026. aasta mai lõpu seisuga on silo tegemine Eestis täies hoos, kuid piirkondlikud erinevused taimiku arengus ja agrotehniliste võtete valik määravad lõpliku söödaväärtuse.
Eesti maastikupilti sajandeid kujundanud pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused on jõudnud kriitilisse seispunkti. Kui eelmise sajandi alguses laiusid need liigirikkad alad enam kui miljonil hektaril, siis tänaseks on neist säilinud vaid 13% ehk ligikaudu 132 000 hektarit. Tartu Ülikooli ökoloogide poolt 2025. aastal valminud kordushinnang annab suunised, kuidas neid väärtuslikke alasid targalt majandada ja taastada.
Maailma piimandus elab läbi sügavat struktuurset pööret, kus sektori edu ei määra enam pelgalt toodetud piimaliitrite arv, vaid võimekus ammutada igast liitrist maksimaalset väärtust. Christophe Lafougère rõhutas Piimafoorumi ettekandes, et turg liigub toormepiimast tervise- ja valgupõhise väärtusahela suunas, kus nõudlus hakkab üha enam pakkumist dikteerima.
Piirkonniti on heintaimede kasv ja areng kulgenud erinevas tempos.. Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis alustati sel nädalal rohusilo tegemisega. Kõigis analüüsitud proovides oli proteiinisisaldus kõrge ja kiusisaldused madalad.
Maaelu Teadmuskeskuse 2026. aasta 20. nädala siloseire kohaselt talvitusid heintaimed hästi, kuid kevadine rohu kasv on olnud sademete nappuse tõttu aeglane. 2025/2026. aasta talveperioodil talvitusid heintaimed üldiselt hästi, kuna lumi sadas jahtunud või juba külmunud mullale ning taimed olid selleks ajaks kasvu lõpetanud ja talveks karastunud.
