ETKÜ artikkel. Tuntud Soome lihaveisekasvatuse ekspert Maiu Pesonen käis Keavas enne kevadet lihaveisekasvatajaid koolitamas. Tema ettekandele tuginedes ilmub kolmeosaline artiklisari: 1) lihaveise amme tervis ja tiinusperiood, 2) vasika sünd ja kasvamine, 3) lihaveise ja vasika söötmise iseärasused ning eluiga.
Piimatootmissektor on kiiresti muutumas – tootmine koondub suurtesse üksustesse, kus igapäevatööd teevad palgatöötajad. Karjade suurenemine tähendab sageli seda, et iga üksiku looma tervise jälgimiseks jääb vähem aega, mis võib viia haiguste hilisema avastamise ning suurema suremuseni. Dagni-Alice Viidu värske doktoritöö, mis põhines 118 Eesti suurfarmi andmetel, näitab, et vasikate suremusrisk on suurim just esimestel elunädalatel, ulatudes keskmiselt 5,9%-ni kuni 21 päeva vanustel vasikatel.
Mahepõllumajandusele üleminek on paljude loomakasvatajate jaoks loogiline samm, mis toetab nii keskkonda kui ka loomade heaolu. Järgnev ülevaade põhineb konsulendi Ell Sellise nõuannetel ning selgitab olulisemaid aspekte, mida silmas pidada teekonnal tunnustatud mahetootjaks.
Õppevideo: Lihaveise rümba põhilõiked - jagab praktilisi oskusi, kuidas maksimeerida rümba väärtust ja pakkuda tarbijale parimaid maitseelamusi. Eksperdi juhendamisel läbitakse kogu protsess alates anatoomilisest märkimisest kuni spetsiifiliste jaemüügi ja restorani jaotusteni.
Hiljuti ilmunud teadusartikkel pakub uusi teadmisi Eesti kohalike lambatõugude villa omadustest. Uuring annab konkreetse teadusliku aluse, kuidas meie kohalikku villa paremini väärindada ja erinevates tekstiiltoodetes kasutada.
Lihtne, kuid sügav põhimõte: inimeste, loomade ja meid ümbritseva keskkonna tervis on omavahel tihedalt põimunud. Selle seose üks oluline osa on antibiootikumiresistentsus ehk bakterite võime harjuda ravimitega, mis peaksid neid alla suruma.
Värske uurimus, mille viis läbi veterinaar Monika Varter, keskendus spetsiaalselt eesti tõugu hobustele ning tulemused on murettekitavad: koguni 88,4% uuringus osalenud hobustest osutusid ülekaaluliseks või rasvunuks. See ei ole pelgalt iluviga, vaid tõsine heaoluprobleem.
FSDN andmetel koostatud piimatootmise tootmistüübi faktileht põhineb 97 majapidamise andmetel, mis on laiendatud tootmistüübi üldkogumi majapidamistele. Faktileht annab ülevaate piimatootjate maakasutusest, tööjõust, tootmisest, kuludest, tootmise omahinnast, toetustest, varadest ja jätkusuutlikkusest.
Noorveiste kasvatamises tehtud vead maksavad piimatootjale suure osa karja tulevikust. Kui mullikad seemendatakse ja nad poegivad enne füsioloogilise küpsuse saavutamist, jääb nende piimatoodang püsivalt madalamaks ning soovitud taset ei ole hiljem võimalik saavutada. Seda nähtust tuntakse erialakirjanduses kui „Peter Paani probleemi“ – loomad jõuavad lüpsikarja, kuid ei kasva kunagi täiskasvanud lüpsilehma tootmistasemeni.
Piimavasikate kasvatamise peamine eesmärk on tagada looma tervis ja maksimaalne tootmispotentsiaal, lähtudes põhimõttest, et tänane vasikas on meie homne lehm. Eduka kasvatuse alustalaks on looma kiirem kasv, pikaajaline kestlikkus ja hea tervis, mis kokkuvõttes tagavad piimatootmise majandusliku kasumlikkuse.
