Kuidas hinnatakse toetuste taotlusi?

Kuidas hinnatakse toetuste taotlusi?

Ilmus Äripäeva eriväljaandes Põllumajandus

Toetustaotluse PRIA-le esi­tamine ei taga veel soovi­tud toetuse saamist. Projek­ti finantseerimise otsustavad hindepunktid või hindamis­komisjonid.

Investeeringuprojektide analüüsi ja hindamise tingi­mused on toetusmeetmetel erinevad ja kirjeldatud põllu­majandusministri määruses.

Investeeringutoetuse soo­vija esitab taotluse projek­ti rahastamiseks kindla sum­ma kohta. Kui toetusesoovide summa ületab taotlusvooru eelarve, siis ei jagata raha põhimõttel "kõigile natuke". Igale projektile antakse hinde­punktid ja nende põhjal koos­tatakse projektide paremus­järjestus. Toetused määratak­se eelarve ulatuses tugevama­tele projektidele.

Kust tulevad hindepunktid?

Maaelu arengukava (MAK) ja Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007-2013 investeeringumeetmete määrustes on kir­jas, mitu punkti taotlus mingi kriteeriumi täitmise eest saa­da võib. Hindamiskriteeriu­mid loovad eelise taotlustele, mis kõige paremini täidavad MAKi ja EKFi eesmärke.

Näiteks on Eestis iga al­la 35aastase põllumajandus­tootja kohta neli üle 65aastast – põllumajandussektor vana­neb. Selle pidurdamiseks on mitme investeeringumeetme hindamiskriteeriumides lisa­punktid taotlejale, kellel va­nust alla 40 eluaasta. Soositud on keskkonnasäästlik toot­mine – mitme meetme puhul saavad hindamisel lisapunk­te mahetootjad või mahetootmisse investeerijad.

Osa hindamiskriteeriume on objektiivsed, mille puhul saab anda kindla arvu punk­te. Lisaks hinnatakse mitmes meetmes projektide sisulisi väärtusi: äriplaani realistlik­kust, investeeringu innovaatilisust ja jätkusuutlikkust, projekti keskkonnasäästlikkust, ühiskondlikuja sotsiaalmajandusliku lisandväärtuse loomist, taotleja pädevust jmt. Kaudsemalt mõõdetavatele näitajatele hinnangu andmi­sel kasutatakse hindamisko­misjone, kuhu kuuluvad pro­jekti valdkonda tundvad eks­perdid. See osa hindamisest on subjektiivsem.

Hindamiskomisjone on eri­nevaid. Hindamiskomisjone (HK) rakendatakse, kui meet-me määrus seda hindamisel nõuab.

Koolitus- ja teavitustegevuse taotlusi üleriigiliste või mi­tut maakonda hõlmavate ette­võtmiste rahastamiseks hin­dab põllumajandusministri moodustatud komisjon. Ühe maakonna puhul moodustab analoogse HK maavanem. Mi­nistri kokkukutsutud metsan­duse ja majanduse eriala esin­dajaist HK hindab osaliselt ka metsandussaadustele lisand­väärtuse andmise investeeringutoetuse taotlusi.

PRIA kokkukutsutud hin­damiskomisjonid hindavad näiteks noortaluniku toetu­se taotlusi, maapiirkonda­de mitmekesistamise investeeringutoetuse suurprojek­te. Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemis­viiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö projektitaotlustele annavad hinde­punkte eksperdid.

On meetmeid, kus projekti­de vajalikkust ja otstarbekust kohalike inimeste ja piirkonna arengu jaoks oskavad eelkõi­ge hinnata kohalikud ise. Nii andsid külade arengu meet­me taotlusprojektidele hinde­punktid ja koostasid paremus­järjestuse maavanemate kok­kukutsutud komisjonid iga­le maakonnale eraldatud eel­arve piires.

Külameetme taotlusvoorud on juba minevik, aga pro­jektide esmane heakskiitmine kohapeal toimub ka LEADER­-meetmes. Eesti 26 LEADER-tegevusgruppi ning 8 EKFi sääst­va arengu tegevusgruppi kor­raldavad kohapeal nii projektitaotluste vastuvõtu kui ka hindamise, koostavad pinge­rea ja kinnitavad heakskiide­tud projektid. Hindajad on tegevusgrupi moodustatud töö­rühmad. "Hindamise idee on valdkonna või huvigrupi ini­meste subjektiivsete arvamus­te summana sõeluda paremad taotlused olukorras, kus ob­jektiivseid kriteeriumeid po­le võimalik kasutada," tõdes PRIA nõunik Rando Undrus.

Undrus rääkis, et subjek­tiivsete arvamuste süsteem­suse tagamiseks on igal hindamiskomisjonil oma hinda­miskriteeriumid, et tagada arvamuste kujunemise ühe­taolisus.

Toetustaotluste hindamine toob vaidlusi

PRIA vaiete statistika näitab, et toetustest ilmajääjad vaid­lustavad sageli hindamise tulemusi.

Populaarsete meetmete eel­arve ammendumise tõttu on toetusest ilmajääjaid üksjagu. Kui abikõlblik projekt rahastamisotsust ei pälvi, siis uurivad taotlejad, kuidas taotlus punk­te sai ning vaidlustavad sageli hindamistulemused.

Tänavu on laekunud näi­teks 47 vaiet maapiirkonda­de majanduse mitmekesista­mise toetuste kohta. Neist 20 juhul vaidlustati hindamise tulemusi. Palju on hindamise kohta vaideid olnud ka noortaluniku toetusest ilmajääjatelt.

PRIA juriidilise osakon­najuhataja Veiko Bergmanni sõnul on hindevaiete sisu vä­ga erinev. "Vahel taotleja liht­salt väidab, et pole hindami­se tulemusega nõus. Kui pole põhjendusi, millise kriteeriu­mi puhul on hindamine eba­õiglane ega esitata täienda­vaid andmeid, siis pole millegi üle arutleda," ütles Bergmann.

Osa kliente esitab alles väi­des oma projekti kohta sellise info, mida teades võinuks taot­lus saada kõrgemad punktid. Mõnigi PRIAs rahuldamata vaie jõuab edasi kohtusse. Kui väide või kaebuse sisuks on kliendi subjektiivne arvamus, et hindamiskomisjoni otsus ei ole tema suhtes õiglane, siis ta­valiselt selline vaie või kaebus rahuldamist ei leia, kui pole tuvastatud olulisi rikkumisi hindamise korralduses.

4. aprillil langetas riigikoh­tu halduskolleegium otsuse, milles tõdeb, et hindamisko­misjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ula­tuslik hindamisruum ja isegi kohtuliku kontrolli võimalus hindamise põhjendatuse üle on piiratud. "Kohtul on või­malik komisjoni liikme an­tud hindepunktide õigusvas­tasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hin­damiskriteeriumidega ja juh­tumi asjaoludega sedavõrd tõ­sises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi," seisab otsuses. Kolleegiumi hinnangul ei esitanud hinda­mise vaidlustaja sisulisi argu­mente, mis viitaksid ilmselge­le veale hindamiskomisjoni töös. Kohus jättiski kaebuse rahuldamata ning hindamis­otsus jäijõusse.

"Projektide hindamine saab olla seda õiglasem ja täp­sem, mida paremini ja selge­malt on taotluses andmed esi­tatud," kinnitas Bergmann.

47 vaiet on tänavu esi­tatud maapiirkonna majanduse mitme­kesistamise toetuste kohta. 20 juhul vaid­lustati hindamist.

Tasub teada

Kuidas toimub hindamine?

Hindamiskomisjoni tööd võib kirjeldada noortaluniku toetuse näitel. Taotluste hindamise HK kokkukutsu­miseks tegi PRIA ettepane­ku mitmele organisatsioo­nile ja asutusele. Komisjoni liikmeks paluti saata esinda­ja, kellel puudub hindamisel huvide konflikt. HKsse kuu­luvad talupidajate keskliidu, põllumeeste keskliidu, MTÜ Noortalunikud, maamajan­duse infokeskuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning põllumajandusmi­nisteeriumi esindajad. HK koosseis ning töökord kinni­tati PRIA peadirektori käsk­kirjaga.

Praegu kehtiv määrus ja­gab hindamise kahte ossa – hindeid annavad nii HK kui ka PRIA. HK liikmete vahel jagab PRIA taotlused laiali ning iga HK liige annab pro­jektidele hindepunktid indi­viduaalselt. Kõik saadavad täidetud hindelehed PRIAs-se, kus toimub seejärel HK istung. Kui mõnele projektile on antud hindeid mõlemast äärmusest, siis arutatakse "kääride" põhjusi ning pro­jekti uuesti vaagides mõni hindaja vahel muudab enda antud punkte. Skoor saab kokku hindajate antud punk­tidest.

Paremusjärjestuse koos­tab PRIA, arvutades välja iga projekti puhul kõigi hin­natud kriteeriumide keskmi­sed punktid ja liites PRIA an­tud punktid. Hindepunktid ja määratud toetuste andmed avalikustatakse PRIA kodu­lehel.

Pane tähele

40 aastat vanusepiiriks

Alla 40aastased saavad toe­tusi taotledes tihti lisapunkte, kuna Eestis on iga alla 35aastase põllumajandustootja kohta neli üle 65aastast. Toe­tustega tahetakse põlluma­janduse juurde nooremaid meelitada.

Maris Sarv-Kaasik (PRIA pressiesindaja)
Äripäev (erileht), 24.03.2013

 

2013-04-24T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 24. aprill, 2013|Uudised|