Heino Lõiveke, Paul Lättemäe
Maaleht, 16.04.2013
Lüpsilehmade eluiga on suurtootmises üha vähenenud ja nii on paljud tootjad probleemi ees, kuidas lehmade karjaspüsimise aega pikendada ning samas väiksema toodangu juures piimatootmist suurendada.
Ei ole saladus, et piimatoodangu suurenemisega on vähenenud lüpsilehmade eluiga. Praegu püsivad suurfarmides lehmad karjas keskmiselt vaid 2,5 laktatsiooniaastat, mõnes laudas aga isegi alla selle. Võrdluseks võiks tuua väiketalupidajad, kes suudavad oma loomi poputades hoida neid karjas isegi kuni kaheksa aastat.
Kuidas seda vältida, selle üle juurdlevad nii tootjad kui põllumajandusteadlased. Põhjusi on palju: kas on sööt keskpärase või halva kvaliteediga, kas on söötmine üle forsseeritud ja manustatakse liiga palju jõusööta maksimaalse toodangu saamiseks, samuti mitmesugused haigused ja loomade valest pidamistingimustest tingitud stress.
Sööt peaks olema kvaliteetsem
Eesti Maaviljeluse Instituudis (EMVI) on uuritud sööda seost lüpsilehmade heaolu ja karjast väljamineku eaga perioodil 2008–2012.
Uurimiseks kaasati vabapidamisega lüpsilautu üle Eesti. Koguti siloproove ja miksersegude söödapoove vastavalt lehmade söötmisgruppidele. Analüüsiti silo toiteväärtuse ja käärimise kvaliteedinäitajaid ning sööda toksilisust. Lehmade terviseprobleeme ja karjast väljamineku põhjuseid analüüsiti Jõudluskontrolli Keskuse andmete põhjal ning küsitluse alusel.
Loe edasi täispikka artiklit Maalehest.
