Ameerika väikelinnades on kombeks lambad kaks korda aastas läbi linnakese ajada: kevadel mägikarjamaale ja sügisel sealt tagasi. Et see esmalt sealset rahvast häiris, tehti sellest sõu, mis muutus turismimagnetiks.
Sama võib juhtuda ka juuni esimesel päeval Sõmerul peetava lambafestivaliga.
Nimelt lastekaitsepäeval see festival esimest korda toimub ja algab Rägavere mõisa lammaste paraadiga läbi Sõmeru aleviku. Just Rägavere mõisa peremehe Morgan Hammerbecki ideest sai kogu festival alguse. Sõmeru valla keskkonnaspetsialist Maia Simkin rääkis, et möödunud suvel tuli Morganiga tema kodukandis toimuv jutuks. Kuigi teispool ookeani on lammaste läbi linnakese toimetamine hädavajalik, leidsid nad, et võiks siingi midagi samalaadset korraldada. “Morgan rääkis mulle paraadist, aga minul hakkas kohe tuluke peas põlema, et võiks ikka midagi muud ka teha,” naeris Simkin.
Nii tekkiski mõte korraldada lambafestival, mille keskne teema on lammas. Ka laadale müüma otsitakse vaid niisuguseid müüjaid, kes pakuvad lambateemalisi tooteid. Nii võib kauplema minna villatoodetega, aga ka kas või keraamika, niidisokkide või T-särkidega, kui vaid lambapildid vms peal on. “Ei taha laata kirjuks ajada. Kui lamba pilt peal, siis on roheline tuli, muu käsitöö ei tule meil aga kõne alla, rääkimata Poola kaubast,” kõneles keskkonnaspetsialist. Ta lisas, et eriti oodatud on näiteks pensionärid oma valmistatud sokkide, mütside ja kinnastega. “Kui on normaalse hinnaga müügis, ostetakse neid ka suvel,” ütles Simkin.
Aga peale hea ja parema soetamise saab jälgida mitmesuguseid lambateemalisi tegevusi ja töötubades osaleda.
Päeva eesmärgiks on püstitatud umbes 500 lamba pügamine. Kõik need tulevad Rägavere mõisast ning mõisa inimesed neid ka pügavad. Sellega seotakse heategevuslik aspektki. Nimelt saavad külalised esialgu paar tundi jälgida, mis tempos pügamine toimub, ning seejärel teha panuseid, kui palju pügatakse lambaid ühe tunni jooksul. Kõik panused lähevad heategevuseks.
Samamoodi on heategevuslik ka oksjon, kuhu Rägavere mõis paneb välja lamba. Lamba endale saanud inimene saab valida, kas tahab lammast elusalt või enne jaanipäeva šašlõkina saada.
Heategevuslik tulu kantakse eraldi fondi ning vallavalitsus otsustab, kes raha saab. “Võib juhtuda, et ühel hetkel on keegi tõsiselt hädas,” ütles Simkin, lisades, et kindlat toetuse vajajat praegu välja valitud ei ole.
Huvitav on ka lambatallede hulgast lembelamba valimine. Valijad on ilmselt peamiselt lapsed, aga keskkonnaspetsialist avaldas lootust, et nad haaravad vanemadki kaasa. Tegu on emotsionaalse otsusega, sest mingeid trikke talled tegema ei hakka.
Peale lammaste võib näha ponisid, kelle selga saab istuda, kitsi, alpakasid ja Kihnu lambaid koos suurte sarvedega oinaga. “Alpakad võtsime sellepärast, et Ameerikas hoiavad just nemad lambakarja koos – see on looduslik kooslus,” selgitas Maia Simkin.
Veel saab vaadata tantsijaid. Ameerika maaelu kajastav line-tants on sel päeval tähtsal kohal ning tehakse ka pikk line-tantsu rivi, kus löövad kaasa Sõmeru kohalikud huvitantsijad. Rivi peaks kulgema keskusehoone juurest koolini välja.
Et festival toimub ikkagi lastekaitsepäeval, on väljas ka maanteeameti liikluskasvatuse osakond, korraldades jalgrataste vigursõidu ja liiklusülesannete lahendamise. “Mõistlik on anda lastele võimalus suve hakul oma mälu ja teadmisi värskendada,” sõnas korraldaja.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev oli festivali ideega rahul, tema arvates võikski see valla tunnusürituseks saada. “Palju oleneb ka ilmast, üritan ilmajaamaga kokkuleppele jõuda,” naljatas ta.
Teele Üprus,
Virumaa Teataja, 16.05.2013
