Lambakasvatajad soovivad kiskjakahjude eest suuremat hüvitist

Lambakasvatajad soovivad kiskjakahjude eest suuremat hüvitist

Lambakasvatajad soovivad kiskjakahjude hüvitamise piirmäära tõstmist ja hüvitise senisest olulisemalt kiiremat väljamaksmist.

Põllumajandusministrile saadetud kirjas märgib Eesti lambakasvatajate seltsi juhatuse esimees Ell Sellis, et kiskjakahjude hüvitis tuleks välja maksta ühe kuu jooksul pärast seda, kui kontrolliv ametnik ja lammaste omanik on konkreetse murdmisjuhtumi sulgemises kokku leppinud, kirjutab Saarte Hääl.

Praegu makstakse jooksva aasta kiskjakahjude hüvitis välja järgmise aasta märtsis, kuid lamba- ja kitsekasvatajale on tootmistsükli taastamiseks oluline kiskjakahjude kiirem kompenseerimine. Kui murtud on põhikarja kitsed või uted, tähendab nii hiline kompenseerimine omaniku jaoks ka murdmisele järgneva aasta tuludest ilmajäämist (sündimata jäänud talled, saamata jäänud piim).

Kiskjakahjudega seoses märgib Ell Sellis sedagi, et kiskjakahjude tõttu väheneb karjatamiskoormus taluniku maadel, kuid tootja seisukohalt on tegemist vääramatu jõuga.

Lambakasvatajad peavad õiglaseks, et samas ulatuses kiskjakahjudega vähendataks ka karjatamis- ja hooldamisnõudeid rohumaadele, ilma et toetussummad väheneksid. Näiteks kui kiskjakahjud moodustavad 30% karja suurusest, väheneb ka hooldatud rohumaade pindala 30% võrra võrreldes taotlusel märgituga ning toetused makstakse välja täies mahus.

Kai Simson, Maaleht (14.11.2012)

2012-11-14T10:00:00+00:00Kolmapäev, 14. november, 2012|Uudised|