Liblikõielised heintaimed valgusööda allikana

Liblikõielised heintaimed valgusööda allikana

Heli Meripõld Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur;
Uno Tamm Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur
Maaleht, 16.04.2013

Eesti põllumajanduse üks prioriteetseid tootmisharusid on piimakarjakasvatus, mille edukus sõltub heast söödabaasist.

Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Liblikõielised heintaimed parandavad rohumaadel sööda toiteväärtust ja hoiavad kokku kulutusi lämmastikväetisele.

Eestis enamkülvatavad liigid on ristikud (punane, valge ja roosa ristik), lutsern, ida-kitsehernes (galeega). Viimastel aastatel on tekkinud huvi põldoa, söödaherne, viki jt liblikõieliste kultuuride kasvatamise vastu.

Punane, valge ja roosa ristik

Punane ristik (Trifolium pratense L.) on enamlevinud liblikõieline heintaim Eestis, mis on tuntud oma kõrge saagivõime ja kvaliteedi poolest. Ristik on väga hea eelvili teraviljadele. Eestis kasvatatakse varast ja hilist tüüpi nii di- kui ka tetraploidseid sorte. Punane ristik on lühikese kasutuskestusega (3–4 aastat). Talub hästi kattevilja.

Loe edasi täispikka artiklit Maalehest.

 

2013-04-16T10:00:00+00:00 Teisipäev, 16. aprill, 2013|Uudised|