Lihatööstus annab puhkekeskusele vunki

Lihatööstus annab puhkekeskusele vunki

Pakkumaks oma külalistele värskeid ja tervislikke tooteid, rajas Suure-Jaani vallas asuv Vanaõue puhkekeskus väikese lihatööstuse, kus valmistatakse läinud aasta algusest suitsuvorste ja sinke.

Vanaõue juhtide Tõnu Aavasalu ja Mehis Luukeni jutu järgi sai mõte alguse sellest, et nad kasvatasid mahedalt lambaid ning otsisid võimalusi oma toodangut täie ette ära kasutada. «Püüame külastajatele pakkuda võimalikult kvaliteetset, sealhulgas ka mahedalt kasvatatud toidukraami. Kui mõtled, kuidas tehakse suurtes tööstustes kanaviinereid, siis ei tahagi neid süüa: neisse läheb ju kogu kana sulgede ja luudega tükkis,» kõneles Aavasalu.

Tervislikkus tõuseb hinda

Mehis Luukeni sõnutsi on paljud kliendid terviseteadlikud ning nõus kvaliteetse toidu eest rohkem maksma. Kui suurtes tööstustes on levinud kõiksugu lisandite kasutamine, siis Vanaõuel püütakse toodetesse panna võimalikult vähe keemilisi aineid.

«Et oskusi omandada ja toidukäitlemise rangete nõuetega kursis olla, on kaks meie küla meest käinud Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis toidutehnoloogia ja lihakäitlemise täienduskursustel,» rääkis Tõnu Aavasalu.

Vanaõue köögis on hakklihamasin ning lihasaag, -segaja ja -prits. Viimati mainitu lükkab massi sooltesse. Ei puudu ka suitsuahi ning kiirjahutus- ja vaakumpakendusseadmed. Aavasalu sõnutsi on väikeses tööstuses siiski palju käsitsitööd ja toodangu kogused on väikesed. Mõistagi kergitab see toodete omahinda.

Peale omatoodete valmistamise pakub Vanaõue teenust Viljandimaalt ja naabermaakondadest pärit klientidele, kes soovivad põhiliselt suitsuvorsti ja sinki. Seejuures võivad tellijad kindlad olla, et saavad tagasi endi toodud lihast valmistatud tooted. «Olen jahimees ning toon mõnikord töödelda ka enda lastud loomade liha; samuti on meil hea koostöö mitme jahisektsiooniga,» kõneles Mehis Luuken.

Mure on tema sõnutsi tapamajaga: Vanaõuel ega lähipiirkonnas seda ei ole. Varem oli mõne kilomeetri kaugusel Ruusal riigimetsa majandamise keskusele kuuluv ulukite kogumise ja hoidmise koht, aga see müüdi oksjonil uuele omanikule. Mure peaks leevenema, kui Suure-Jaani jahipiirkond saab Taeveres valmis ulukite esmase kontrollimise ja tükeldamise keskuse.

Hundid tegid hävitustööd

Juba seitse aastat lambaid kasvatanud Vanaõue puhkekeskus on karja järjepidevalt suurendanud ning seni on kogu liha läinud oma ettevõtte tarbeks. «Tunamullu oli kari paisunud 150 loomani, aga hundid tungisid lausa lauta ja murdsid 72 looma. Kõige rohkem langes ühe korraga nende ohvriks 24 lammast,» jutustas Aavasalu.

«Varem oli lammastel hea elu: loomad käisid sisse ja välja, nagu ise tahtsid. Nüüd saavad nad päikesetõusul välja ja päikeseloojangu ajal peavad minema lauta tagasi. Videokaamerad on ka üleval. Ööpäev ringi me loomi enam lahti hoida ei söanda, sest Soomaa poolt üle jõe ujuvad hundid kujutavad endast alatist ohtu. Vahepeal oli tunne, et ei taha enam lambaid pidadagi,» ohkas Aavasalu.

Praegu on Vanaõuel täiskasvanud lambaid 65, aga koos talledega ulatub nende arv juba üle saja. Osa karja, 18 lammast on põllumajandusministri juures rendil ja täidab muruniiduki ülesannet.

Nii Mehis Luukeni kui Tõnu Aavasalu arvates võiksid väikestele toiduainetööstustele esitatavad nõuded olla märksa leebemad kui praegu, sest just ülemäära rangete nõuete tõttu jäävad paljud väiketööstused loomata.

«Suure-Jaani piirkonnaski on tühjana seisvaid vanu meiereisid. Euroopa uuel rahastamisperioodil võiks toetada eeskätt väiketootjaid, kes annavad piimale või lihale töödeldes lisandväärtust. Nad võiksid saada kergemini lubasid ja nende tegevust võiks igati soodustada,» arutles Aavasalu.

«Lääne-Euroopas annavad just sellised väikesed tööstused paikadele mõnusat omapära, kui rääkida piirkonna inimeste tegemistest ja traditsioonidest,» lisas Mehis Luuken.

Egon Valdaru
Sakala, 15.06.2013

 

 

2013-06-17T10:00:00+00:00Esmaspäev, 17. juuni, 2013|Uudised|