Lihaveisekasvatajad on tuleviku suhtes murelikud, sest uues maaelu arengukavas väheneb mahepõllumajanduse toetus püsirohumaa hektari kohta ligikaudu kolmekordselt.
Kuna lihaveisekasvatust ei toetata ka loomade heaolu meetmes, seab see lihaveisekasvatajad võrreldes teiste põllumajandustootjatega ebavõrdsesse olukorda.
Rääkides aga mahepõllumajanduse toetusest, siis püsirohumaa mahetoetus langeb uue maaelu arengukava kohaselt 77 eurolt 25 eurole hektari kohta. Kuigi mahetoetus loomühiku kohta tõuseb 32 eurolt 60 eurole, väheneb lihaveisekasvataja mahetoetus 2015. aastal kokkuvõttes praegusega võrreldes 50%.
Ebavõrdne kohtlemine
Näiteks mahetootja, kellel on 100 ha maad ja 30 loomühikut loomi, saab praegu 8627,8 eurot mahetoetust, 2015. aastal aga hakkab saama 4300 eurot mahetoetust. Samal ajal tõuseb hektaritoetus sertifitseeritud teravilja maheseemne kasvatamisel 119 eurolt 132 eurole, kartulikasvatamisel 119 eurolt 210 eurole ja köögiviljakasvatuses 349 eurolt 600 eurole.
“Leiame, et tegemist on maheloomakasvatajate ebavõrdse kohtlemisega,” möönis Eesti lihaveisekasvatajate seltsi juht Aldo Vaan. Lihaveisekasvatajate hinnangul tuleks loomühiku toetus tõsta kavandatud 60 eurolt 233 eurole.
Lisaks teevad lihaveisekasvatajad ettepaneku hakata loomade heaolutoetusest maksma ka mittemahedalt karjatatavatele lihaveistele. Ühikumääraks võiks olla vähemalt 125 eurot looma kohta, praegu on see 51,13 eurot looma kohta.
Aldo Vaan ütles, et kui toetuste vähendamisega, olgu selleks siis mahetoetus või poollooduslike koosluste majandamiseks makstav toetus, kaasneb oht, et lihaveisekasvatajad ei ole võimelised neile pandud kohustusi täitma ja loobuvad loomapidamisest. “Siis võib ju loomakasvataja hakata mõtlema, et miks ma siis loomadega seda maad harin. Parem juba loobun mahetoetusest ja toodan samamoodi euroheina ehk siis tegelikult ei tooda mitte midagi,” rääkis Vaan.
Sel kuul kuulas lihaveisekasvatajate muresid ka riigikogu maaelukomisjon ja leidis, et lihaveisekasvatajate mure on põhjendatud. Komisjon juhib põllumajandusministri ja MAK 2014–2020 juhtkomisjoni tähelepanu asjaolule, et lihaveisekasvatajatele mahepõllumajanduse meetmest ette nähtud toetused vähenevad järgmisel finantsperioodil järsult. Komisjon teeb ettepaneku leida võimalusi olukorra leevendamiseks.
Asekantsler Toomas Kevvai põllumajandusministeeriumi esindajana möönis maaelukomisjoni koosolekul, et põllumajandusministeerium mõistab seltsi tõstatatud probleeme ning on lisaressursside leidmisel valmis need suunama lihaveisekasvatajatele. Üks võimalik lahendus, mida võiks kaaluda, on II sambasse I sambast lisaressursi tõstmine.
Sissetulekus langus
Tartumaa põllumeeste liidu juht Jaan Sõrra tuli aga omalt poolt välja sooviga, et karjatamistoetust pikendataks senistel tingimustel 2014. aastaks ka veistele, praeguse kava kohaselt pikendatakse seda vaid lammastele ja hobustele. Kuna alates 2014. aastast ei maksta veisekasvatajatele enam täiendavat toetust riigieelarvelistest vahenditest (nn top-up’i ), põhjustab see veisekasvatajatel olulise sissetulekute languse, märkis Sõrra. Kui samal aastal ei maksta enam ka maaelu arengukavast karjatamistoetust, siis võib see veisekasvatajatele põhjustada olulisi majanduslikke raskusi, osutas ta.
Eestis on PRIA andmetel ligikaudu 61 000 lihaveist ja umbes pooled neist on maheveised, keda karjatatakse püsirohumaadel.
Ain Lember
Saarte Hääl, 21.09.2013
