Allikas: METK 5.05.2026 https://metk.agri.ee/uudised/pollumajandustootjate-osakaal-toidukaupade-jaehinnas-kahanemas
pikk.ee jaoks toimetas H.Tamsalu
Maaelu Teadmuskeskuse hinnamarginaalide uuring pakub põhjalikku ülevaadet Eesti toidutarneahela toimimisest ja lisandväärtuse jaotumisest. Analüüsis keskendutakse sellele, kuidas jaguneb toote jaehind põllumajandustootja, toidutööstuse ja jaekaubanduse vahel alates tooraine tootmisest kuni lõpliku jaemüügini. Peamine suundumus näitab, et põllumajandustootjate osakaal toidukaupade jaehinnas on üldtrendina kahanemas, samas kui tööstuse roll on mitmes tooterühmas, eriti teraviljatoodete puhul, kasvanud. Uuring põhineb METKi, Statistikaameti ja Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnavaatlustel ning aitab mõista tarbijahindu mõjutavaid tegureid.
Piimatoodete jaehinnad on langustrendis
2026. aasta esimeses kvartalis iseloomustas piimatoodete turgu jaehindade üldine langus või püsiv stabiliseerumine. Piima kokkuostuhind Eestis langes kvartaliga märgatavad 13,9%, olles kooskõlas sarnase langustrendiga kogu Euroopa Liidus. Tootja osakaal on piimatoodete jaehinnas vähenenud, ulatudes kilepiima puhul 39%-ni, kuid jäädes purepakendis piima puhul vaid 20% juurde. Samal ajal on jaekaubanduse osa märkimisväärne just juustude ja või puhul, moodustades näiteks Edami juustu hinnast ligi 44%.
- Joogipiim: Kilepiima jaehind langes kvartaliga 2,9% ja täispiimal 4,2%.
- Juust ja või: Edami juustu puhul moodustab kaubandus umbes 44% jaehinnast, tooraine osa on ligikaudu 23%. Või hind langes kvartaliga 4,8%.
Lihatoodetel on märgatav hinnatõus aastaga
Lihatoodete turgu iseloomustas 2026. aasta alguses märgatav jaehindade kallinemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Seda on oluliselt mõjutanud nii maailmaturu liha hindade 8%-line tõus kui ka kohalikud muudatused käibemaksumäärades. Eriti drastiline on olnud veisehakkliha kallinemine, mille jaehind on aastaga tõusnud koguni 77%. Tarneahela lõikes jaguneb hakkliha hind suhteliselt tasakaalustatult tooraine ja tööstuse vahel, kuid viinerite puhul on tootja osakaal proportsionaalselt kõige väiksem.
- Hakkliha: Veisehakkliha jaehinnas on suurim osakaal tööstusel (40%), samas kui tooraine osa on 22%. Koduse hakkliha jaehind tõusis aastaga 15,2%.
- Viinerid: Viineri jaehinnas moodustab kaubanduse osa 36% ja tööstuse osa 33%, tooraine osakaal on vaid 11%.
Teraviljatoodetele on tööstuse roll määrav
Teraviljatoodete, nagu leib ja sai, jaehinna kujunemisel on keskne ja domineeriv roll toidutööstuse etapil. 2026. aasta esimeses kvartalis moodustas tööstuse osakaal leiva jaehinnast 50% ja saia puhul 51%, mis peegeldab töötlemisetapi suurt mahukust. Kuigi toidunisu kokkuostuhinnad on võrreldes eelmise aasta algusega langenud 16%, on viimasel kvartalil märgata rukki ja teiste toorainete teatavat kallinemist. Selles tooterühmas on tooraine osakaal lõpphinnas võrreldes teiste sektoritega üks madalaimaid.
- Leib ja sai: Tööstuse kõrge osakaalu tingib teravilja töötlemine jahuks ja lõpptoote valmistamine.
- Tooraine: Nisujahu tooraine osa on püsinud stabiilsena, kuid leiva puhul on märgata rukki kallinemist 0,12 eurolt 0,15 eurole kilogrammi kohta.
Köögivilja puhul on tootja osakaal tõusnud
Erinevalt enamikust teistest toidugruppidest on kartuli ja köögivilja puhul märgata trendi, kus tootja osakaal jaehinnas on suurenenud. 2026. aasta esimeses kvartalis tõusis kartuli tootja osakaal jaehinnas ligi 46%-ni, samal ajal kui kaubanduse marginaal on liikunud langustrendis. Sektorit iseloomustab suur tootja roll ka pika kurgi ja peakapsa puhul, kus tootja osa ulatub üle poole lõpphinnast. Hoolimata tootja osakaalu protsentuaalsest kasvust, on jaehindade üldine langus vähendanud kõigi tarneahela osapoolte tulusid rahalises väärtuses.
- Kartul ja juurvili: Kartuli tootja osakaal tõusis 45,8%-ni ja porgandi puhul ulatub see 52,3%-ni.
- Kurk ja kapsas: Peakapsa puhul moodustas tootja osa 56,4% ja pika kurgi puhul koguni 61,8% jaehinnas.
Munade puhul on tootja käes suurim osa
Munade tarneahelas on traditsiooniliselt suurim osakaal olnud põllumajandustootjal, kes vastutab ka pakendamise ja sorteerimise eest. 2026. aasta esimeses kvartalis moodustas tootja osakaal sõltuvalt munade tüübist 52% kuni 59% jaehinnast, olles kõrgeim mahemunade puhul. Munade jaehind on aastatagusega võrreldes tõusnud, mida on mõjutanud nii tootjahinna kasv kui ka üldine käibemaksumäära tõus. Huvitava erandina on õrrekanade munade hind püsinud stabiilsena tänu jaekaubanduse marginaali kahanemisele.
- Kõige märgatavam on olnud hinnatõus vabapidamisel kanade munadel (3,05 eurolt 3,31 euroni 10 muna kohta).
- Tootja osakaal jaehinnas on puurikanade munadel 56% ja mahemunadel 59%.
Kokkuvõtteks: 2026. aasta algust iseloomustab toiduturu osaline stabiliseerumine, kuid tarbija jaoks on liha- ja munatooted muutunud aastatagusega võrreldes märgatavalt kallimaks.
Uuring valmib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
