Veel paar aastat tagasi oli Türgi turg Eesti lihaveistele suur ja pakuti head hinda, nüüd juba teist aastat on realiseerimine muutunud tööstusele üsna vaevaliseks.
Põhjuseks veiseliha vähesest nõudlusest tingitud minimaalne loomade vastuvõtt.
“Mina kombinaati oma loomi ei realiseeri, tegelen ainult tõumüügiga. Minu kari on väike, umbes neljakümne-pealine, saan oma tõupullidest ise lahti. Kõige targem on realiseerimise kohta küsida Kalle Kuuselt, kes kogub Saaremaal realiseerimisküpseid loomi kokku. Nädala lõpus arutatakse valusat realiseerimisteemat ka Lihulas,” soovitas šarolee tõugu kasvatav Jaanus Sall eelmise nädala algul.
Võtsin head soovitust kuulda ja helistasin Kalle Kuusele, kes ise on talu küll lastele üle andnud, kuid aitab nõu ja teoga loomapidamises endiselt kaasa. Selles talus on veidi alla saja limusiini. “Oleme hea hinnaga ära harjunud, nüüdseks on Türgi turg ära kukkunud. Türgi maksis kõrgema ehk S-klassi baashinnaks 3,05 eurot, kehvemate klasside – O ja P – hind kõikus kahe ja poole euro ümber.
Probleem on selles, et tarbijad ostavad veiseliha vähe. Saaremaa lihatööstus ei ole seetõttu detsembris üldse loomi vastu võtnud. Ma tean seda, kuna panen Saaremaal koormaid kokku,” rääkis Kalle Kuusk.
Nende talu on väljundi leidnud karjatäiendusmullikaid müües. Neile, kes tahavad oma karja suurendada või nullist alustada. Kalle sõnul said nad mullu müüa üle 30 looma ka Lahemaa rahvuspargile. “Talus toimetamisega saan veel hakkama, vajadusel aitan noori. Mis ma kodus ikka kolletan.”
Olukord tingis arutelu
Jaanuarikuu lõpus, 24-ndal said lihaveisekasvatajad kokku Lihulas, et arutada tekkinud realiseerimisprobleemi. Tahtsime teada, kas lihaveisekasvatajate tulevik saab helgemaks. Mõni, kellele helistasin, ei saanud seal käia. Taas kõne Jaanus Sallile. Tema sõnul oli Saare maakonnast siiski üle kümne inimese Lihulasse sõitnud. Ruum oli olnud rahvast täis, see ju viitab ka probleemi olemasolule.
“Üleriigiline üritus toimus meile lähedal, tavaliselt toimuvad need Tartus, sinna on pikk tee. Itaalia lihaveiste konsulent tegi hea ettekande loomade pidamisest, Eesti lihaveisekasvatuse seltsi president Aldo Vaan rääkis veisekasvatuse olukorrast ja hetkeseisust, toetustest, liha realiseerimisest jm. Kõlama jäi suht raske turuolukord,“ nentis Jaanus Sall.
“Meil on sisetarbimine veiseliha osas 10% vähenenud, pealegi on Argentinast imporditud liha väiksemate tootmiskulude tõttu odavam. Kiitus Toomas Leedule, kes võtab oma köökide jaoks veiseliha Saaremaa lihatööstusest.“
Sall lisas, et Saaremaa ja Rakvere ongi suuremad veiste vastuvõtjad ja töötlejad. Saaremaa tööstus võtab nädalas 30–40 looma, Rakvere 20. Väiksemad on Märjamaa ja Liivimaa Lihaveis.
“Praegu käivad läbirääkimised Liibanoni ja Aserbaidžaaniga, kuid arvan, et see jääb ära, nende hind ei ole meile vastuvõetav. Soome ja Rootsiga käivad samuti läbirääkimised. Meie põhjamaised tootmiskulud on nendega sarnased ja loodetav hind rahuldab meie loomakasvatajaid. Kokkuleppe korral hakkavad sinna minema enamasti küll rümbad ja vääristükid. Aga probleem on selles, et meie kogused on liiga väikesed, mõlemad tahavad palju suuremaid koguseid,“ rääkis Sall.
Ta selgitas, et ehkki meil on lihaveiste arv kiiresti kasvanud, ei ole paljud meie lihaveised heade lihaomadustega. “Piimalehmaga ristatud veiseliha kvaliteet pole võrreldav puhtatõulise looma lihaga.“
Kasvatajad juhinduvadki sellest teadmisest. Eelmise aasta hilissügisel Luigel toimunud oksjonil olid saarlased olnud agarad tõuloomade ostjad. Sall oli teadlik, et üks meie karjakasvataja ostis oksjonilt suurima arvu loomi, kolmteist. Kokku ostsid Eesti karjakasvatajad teistest riikidest enam kui sada tõulooma.
Saare maakonnas on lihatõugudest ülekaalus hereford, järgnevad aberdiinangus, limusiin, šarolee, simmental jt.
Kommentaar: Ilmar Kallas, Eesti lihaveiste aretuse peaspetsialist
Lihaveiste arv on Eestis aasta-aastalt kasvanud ja 1. jaanuari 2014 seisuga on PRIA andmetel kokku 59 038 lihaveist, neist Saaremaal 8082 (2011. a – 6148), olles maakondadest arvukaim. Järgnevad Läänemaa (7133) ja Raplamaa (5801). Pingerea lõpetavad tugevad piimatootmispiirkonnad Jõgeva (2333) ja Tartumaa (1387). Ammesid on Eestis 19 907, Saaremaal 2753.
Tõugudest on arvukamad hereford (15 047), aberdiin-angus (14 387) ja limusiin (11 929). Lihaveise tõuge on Eestis 14, sinna hulka on arvatud ka 13 piisonit.
2013. a. imporditi Eestisse 958 puhtatõulist lihaveist, enim hereforde (182), limusiine (173) ning šoti mägiveiseid (163), riikidest kõige rohkem Taanist – 284. Alates 1995. aastast on imporditud kokku 4210 puhtatõulist lihaveist.
Eesti lihaveisekasvatajate seltsil on praegu liikmeid 340, neist Saaremaal 50. ELKS 9-liikmelisse juhatusse on valitud ka kaks aktiivset lihaveisekasvatajat Saaremaalt – Kalle Kuusk Kalju talust Tumalas ja Anne Kiider Riido ökotalust Kaarma vallas.
Lihaveiste jõudluskontrolli all on Eestis 365 karja 27 332 lihaveisega.
Lihaveisekasvatus on Eestis praegu kõige kiiremini arenev loomakasvatusharu, see on sobilik meie kliimasse. Kuna Eestis lihaveise liha tarbimine on suhteliselt väike, siis tuleb seda eksportida. Palju lihaveiseid eksporditi aastatel 2011–2012 Türki, praegu on aga hinnad lihaveistele Euroopa turule müües madalad.
Sellel nädalal on näiteks võimalus pakkuda aberdiin-anguse tõugu lihaveised Liibüasse, aga hinnad ei ole soodsad. Jätkuvalt on “Baltic Grassland Beef“ projekti kaudu pakkuda liha ka Šveitsi turule, need mahud ei ole aga suured.
Vilma Rauniste,
Meie Maa, 30.01.2014
