Alles see oli, kui toimus üle-eestiline suurüritus «Avatud külaväravad», et linlased saaksid tulla juurte juurde või niisama maaelu uudistama. Kiirelt on asjad läinud aga palju konkreetsemaks.
Mõned nädalad tagasi võis lehest lugeda Nopri talu peremehe Tiit Niilo ja Misso valla üleskutset noortele peredele tulla maale elama ning maaelu edendama, kusjuures tulijatele pakutakse lausa nii töö-kui elukohta. Viimaste uudiste põhjal olevat kindlaid huvilisi kümme.
Eelmisel nädalal potsatas
aga meilikasti MTÜ-de Partnerlus, Meie Otepää, Kating Noored, Setomaa Valdade Liidu jt omaalgatuslike organisatsioonide info kavandatava Eesti esimese külaelumessi «Maale elama» kohta.
Messil plaanitakse kokku viia praegused külaaktivistid ning potentsiaalsed uued külaelanikud-pered. Aktiivsed külakogukonnad saaksid messil endast teada anda ning inimesi maale elama kutsuda, samuti oskaksid nad jagada informatsiooni, mida uus elanik vajab – tühjad elupaigad, kooli, lasteaia olemasolu kvaliteet ja muu.
Soomest üle võetud idee mõte on tugevdada linnast maale elama asumise trendi, muutes elukohavahetuse lihtsamaks ja teadlikumaks.
Sellised uudised teevad lootusrikkaks, neis tundub olevat konkreetset sisu. Ühest küljest saab otseselt aimu, kui suur huvi maale suundumise vastu ühiskonnas tegelikult on.
Teisest küljest, nagu ka Misso näide tõestab, on kutses rohkem jõudu, kui kutsujaiks on kogukonnad ise, need, kes tõesti normaalse elukeskkonna säilitamiseks teisi inimesi enda, kõrvale juurde vajavad.
Omaalgatustest on ennegi välja kasvanud suured ja kõige suuremad asjad, miks mitte ka nüüd. Samas on ka riigil (valitsusel) alati võimalik mõne konkreetse programmiga vastseid külaelanikke toetada.
Ulve Määrits, Koit (11.09.2012)