Linnarahvas hakkab põllurammu tootma

Linnarahvas hakkab põllurammu tootma

Loomasõnnikut on põllumehed valmis kasutama, inimeste oma ei taheta. Eestis on aga plaanis teha sellestki väärt põllurammu, töödeldes kanalisatsioo-nijäägid biosöeks.

Biomassi kuumutamisel hapni­kuta keskkonnas saadakse tah­ke süsinikurikas materjal, mis ongi biosüsi. Biosütt on võima­lik toota pea kõikidest bioloogi­list päritolu materjalidest, kuid levinumad toorained on puit, põhk, hein, sõnnik ja reovee-sete.

Eestis veel biosütt ei toodeta, ent kinnisvara arendusega ning kasvuturba müügi ja haljastus­töödega tegelev ettevõtja Urmas Labande on näidanud üles huvi ja valmisolekut toota biosütt just reoveemudast ning kasutada seda mullastiku parandamiseks ja haljastustöödeks. See, kui­das ja miili­ses mahus biosütt toota, selgub uuringute käigus käesoleva aas­ta lõpuks.

Labande sõnul on Keila jäätmejaamas komposteeritud tu­handeid tonne reoveemuda, mis seisab laos ja millele pole aastate jooksul leitud rakendust. Samuti on tema sõnul ületäitunud ka pal­jude väiksemate asulate settebasseinid, mille sisu saaks transporti­da ja töödelda biosöeks.

Tema ettevõttel, biojäätmete käitlemise­ga tegeleval Eco-Tech Fertilizeril on juba olemas maakasutus­õigus, olulise tugiaine tur­ba kaeve luba ja liigiti kogu­tud biojäätmete taaskasutu­se luba. "Eeltin­gimused biosöe tootmiseks on meil olemas," kinnitab Labande. Eestisse ongi mõeldud rajada 40 miljonit eurot maksev biosütt tootev tehas, mis peaks I valmima 2016. aastal ja mida võib Ш kuni 25 miljoni euroga toetada Euroo­pa Liit.

Seda, kuidas kõige kasuliku­malt muuta linnade reoveemuda väärt põllurammuks, uurivad praegu Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Kõik, mis põleb, sobib biosöeks

Üks võimalik tehnoloogia on reoveemuda kuivatamine ja põ­letamine, mis on kasutusel mit­mes Euroopa riigis.

Tehnikaülikooli teadlaste sõ­nul hõlmab üks prügitöötlus-meetod pürolüüsi kasutamist, mis tähendab jääkide termilist töötlemist hapniku puudumisel.

Reoveejaamade setetest teh­tav biosüsi on teadlaste kinni­tusel hea mullaparandaja. Tea­dur Ülo Kask selgitab, et biosütt saab rikastada bakteritega, mis parandavad taimede kuiva- ja külmakindlust.

Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektor ja üks pea­misi biosöe kasutamise eksper­te Eestis Märt Nõges leiab, et biosöe tootmine reoveemudast on kindlasti väärt algatus, sest biosüsi annab mullale puhvri, mis tagab taimedele viljakuse ja vastupanuvõime rasketele olu­dele. Biosöe tootmise eelis on tema sõnul see, et nõudmised selle tootmiseks pole nii karmid kui näiteks biogaasile – kõige, mis põleb, saab teha biosöeks.

"Biosüsi parandab mulla veesidumisvõimet, hoiab kin­ni taimekaitsejääke, on peidu­paik bakteritele ja seentele, mil­le abil taimed toituvad," loetleb ta. "Mullu koristasime Viljandis põldkatsetel esimese kaerasaagi, ja esimene järeldus on see, et kõikidel biosöega rikastatud põllulappidel oli saak kuiva su­vega suurem kui mujal."

Märt Nõgese sõnul on puh­tast toorainest tehtava biosöe jä­rele praegu maailmas väga suur nõudlus. Näiteks Vietnamisse on

rajatud tohutud bambusekasvatused, millest toodavad biosütt Austraalia firmad. Jaapani maa-viljeluskultuur on aastatuhan­deid rajanenud biosöel ja Ukrai-nagi mustmullad sisaldavad sütt.

Juba muistsed inkad teadsid

Eesti Maaülikooli teadlased Alar Astover, Enn Lauringson, He­lis Rossner ja Henn Raave, kes on samuti biosütt põhjalikumalt uurinud, tunnistavad, et viima-

sel 15 aastal on maailmas biosöest räägitud isegi kui imeva­hendist, mille abil saab muuta mullad püsivalt viljakaks. Kuna muld on maailma üks suurim süsinikuvaramu, peetakse põllu­meest negatiivse huumusebilansi korral kliima soojenemisele kaa­sa aitajaks ning positiivse bilansi korral maailma päästjaks.

Erinevalt haljasväetistest, sõnnikust ja kompostidest, mille orgaaniline aine laguneb kerges­ti, on biosöe koostises olev süsi­nik stabiilne ja võib mullas püsi­da sadu kuni tuhandeid aastaid.

Biosöe poorne struktuur ja pind loovad soodsa elukeskkon­na mikroobidele, samuti loe­takse neid omadusi veehoiuvõi-me ja toitainete sidumise võime aluseks. Parema veehoiuvõimega mullas hoitakse vees lahustu-vaid toitaineid leostumise eest paremini. Ka on biosüsi aluseline ja tõstab mulla pH-d.

Suur huvi biosöe vastu sai al­guse avastusest Amazonase jõe kallastel, kus kunagiste inkade elupaikade lähedusest leiti maa­lapid, mis ümbritsevatest erine­sid märksa suurema mullavilja­kuse poolest. Uurimistöö näitas, et mullaviljakus on neil maalappidel kõrgem tänu söele, mil­le inkad olid mulda viinud paar tuhat aastat tagasi.

UUED IDEED

Mis on biosüsi

■ Biosütt saab valmistada peaaegu kõikidest orgaanilistest ma­terjalidest. Kõige tähtsam tooraine on puit, aga kasutada saab ka õlgi, turvast, konte ja isegi sõnnikut.

■ Biosütt valmistatakse söestamisprotsessi (pürolüüsi) teel, kus biomassi kuumutatakse hapnikuvabas keskkonnas. Kuumu­se mõjul aine laguneb, mille tagajärjel tekivad gaasid ja tahke materjal.

■ Biosöel on suur energiasisaldus, ühetaolised omadused ja väike niiskusesisaldus.

■ Biosütt saab kasutada söega köetavates elektrijaamades, kus on raskusi muude biomassist saadud kütuste, näiteks hakkpuidu kasutamisega.

■ Biosüsi on viimastel aastatel terves maailmas huvi äratanud Amazonasejõgikonnas avastatud inimtekkeliste väga viljakate muldade tõttu. Nende põldude, nn Terra Preta viljaka kihi tüsedus võib olla üle kahe meetri ja tuhandeid aastaid pärast nende loo­mist võivad need uueneda kuni 1 cm aastas.

Allikas: Baltic Bioenergy

Heiki Raudla, 24.07.2014, Maaleht, lk.20-21

2014-07-24T10:00:00+00:00 Neljapäev, 24. juuli, 2014|Uudised|