Erametsaomanikud on juba harjunud teadmisega, et iga maikuu algusega kaasneb võimalus esitada avaldus toetuse saamiseks neil, kelle maad asuvad Natura 2000 alal.
Selleks, et metsaomanikel oleks nii Natura-aladest kui ka oma kinnistu paiknemisest neil aladel selge ülevaade, on maa-amet koostöös SA Erametsakeskusega loonud spetsiaalse kaardirakenduse. Selle leiab maa-ameti geoportaalist nimetuse alt "Natura metsatoetused". Kaardirakendus uueneb pidevalt, ka tänavu uuendati selles nende erametsamaade kontuure, mis asuvad Natura-alal ja mis on 2013. aastal toetusõiguslikud.
Kuid kaardirakendused ei paku tuge üksnes metsaomanikele, vaid nende kasutusvaldkonnad katavad praktiliselt kõiki meie elualasid, alates maaga seotud toimingutest, keskkonnakaitsest ja planeerimisest kuni sõjanduse ja statistikani välja. Maa-ameti geoportaali on loodud üle 50 erineva temaatilise elektroonilise kaardirakenduse, mis pidevalt uuenevad ja täienevad. Nii et kui näete pilvitul ja päikselisel päeval maa-ameti lennukit taevas tiire tegemas, siis võite kindel olla, et aerokaamera ja laserskanner jäädvustavad taas kõik selle, mis neile maa peal n-ö silma jääb.
Mida saab teada maa-ameti geoportaalist? Geoportaal on juurdepääsuks Eesti kõige mahukamatele kaardikogudele ja riiklikele ruumiandmetele ehk asukohaga seotud andmetele. Portaali kaardiserveri kaudu näeb topograafilisi aluskaarte (Eesti põhikaart), ortofotosid, ajaloolisi kaarte, mere-, mulla- ja maardlate kaarte, katatriüksusi, looduskaitse, pärandkultuuri ja muinsuskaitse objekte, transpordivõrke ja haldusüksusi, tehingute ja aadresside andmeid ja planeeringuid.
Portaalist on lihtne leida otsitavat piirkonda, kontrollida kinnistul kehtivaid piiranguid, ennustada võimalikke ohte keskkonnale (näiteks üleujutusalad, ohtlikud ettevõtted), otsida aadresse ja kohanimesid ning teha kindlaks nende asukoht. Kinnisvara arendajatele ja omanikele on oluline teada, kas kinnistul või selle lähedal on teid, veekogusid, kaitsaluseid objekte, tehnovõrke vmt, mis võivad kitsendada tegevust just sellel kinnistul.
Maaomanikele, arendajatele, planeerijatele, omavalitsuste töötajatele jt on suureks abiks planeeringute kaardirakendus, mis annab ülevaate nii kehtestatud kui ka menetluses olevatest planeeringutest. Valdav osa planeeringujoonistest pärineb omavalitsustelt; geoportaali kaudu saab neid vaadata koos katastriüksuste, kitsenduste, keskkonnaregistri maardlate ja riikliku teeregistri avalike teede andmetega.
Aastast 2008 pakub maaameti geoportaal lisaks WMSteenust, mis võimaldab GIS-tarkvara kasutavatel ettevõtjatel kasutada aluskaarte, katastripiirejptkaardikihte oma äri edendamisel või nutirakenduste loojatel teha telefonidele põnevaid kaardiäppe. Samuti saab WMS-teenust kasutada ülemaailmsetes (Google Maps, Arcgis.com) veebipõhistes kaardirakendustes.
Populaarsust kogub digitaalne põhikaart. Üha rohkem kasutajaid kogub maa-ametis äsja valminud uudne Eesti digitaalne põhikaart, kus kogu Eesti territoorium on esmakordselt kaetud laserskane-rimise abil täpsustatud samakõrgusjoonte ja kõrguspunktidega. Uuenenud on ka kaardi kujundus, pinnavormide esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust. Tegu on kõige detailsema kogu Eestit katva kaardiga, mida igal aastal uuendatakse ning mida erinevate teemakihtide kuvamiseks kasutab aluskaardina Eesti avalik sektor. Kaart on suureks abiks ka neile, kes soovivad tutvuda oma lähiümbrusega, hinnata samakõrgusjoonte abil maastiku atraktiivsust või analüüsida keskkonnamõjusid.
Andmed sünnivad koostöös teiste ametkondadega. Üks või teine kaardikiht (näiteks teed või hooned) ei ole tänapäeval enam lihtsalt teede või hoonete kujutised kaardil, vaid ruumikuju omavad objektid, mis on seotud neid iseloomustavate andmetega. Tegu on ulatusliku andmemahuga, mille haldamine, avalikustamine, uuendamine ja kasutamine käib koostöös teiste riigiasutustega. Näiteks transpordivõrkude andmeid haldab maa-amet koos maanteeameti (peatus.ee), tehnilise järelevalve ameti ja veeteede ametiga.
Kuid kaardiandmetesse panustavad veel paljud teised: keskkonnateabe keskus, statistikaamet, päästeamet, muinsuskaitse amet, Riigimetsa Majandamise Keskus, kohalikud omavalitsused, haridus-ja teadusettevõtted jne.
Näiteks tänavusel pärandkultuurile pühendatud aastal on huvitav ringi vaadata kultuurimälestiste ja pärandkultuuri kaardirakendustel ja kaardil asuvale muinsuskaitseobjektile klõpsates pärida infot otse kultuurimälestiste registrist.
Vaata veebist
Maa-ameti geoportaali veebiaadress, kus eraldi alajaotusena saadaval ka kõik kaardirakendused.
Äripäev (Tööstus), 21.05.2013
