Maa-ameti kaardid pakuvad tuge metsaomanikele ja põllumeestele

Maa-ameti kaardid pakuvad tuge metsaomanikele ja põllumeestele

Erametsaomanikud on ju­ba harjunud teadmisega, et iga maikuu algusega kaas­neb võimalus esitada aval­dus toetuse saamiseks neil, kelle maad asuvad Natura 2000 alal.

Selleks, et metsaomanikel oleks nii Natura-aladest kui ka oma kinnistu paiknemi­sest neil aladel selge ülevaa­de, on maa-amet koostöös SA Erametsakeskusega loonud spetsiaalse kaardirakenduse. Selle leiab maa-ameti geoportaalist nimetuse alt "Natura metsatoetused". Kaardirakendus uueneb pidevalt, ka täna­vu uuendati selles nende erametsamaade kontuure, mis asuvad Natura-alal ja mis on 2013. aastal toetusõiguslikud.

Kuid kaardirakendused ei paku tuge üksnes metsaoma­nikele, vaid nende kasutusvaldkonnad katavad praktili­selt kõiki meie elualasid, alates maaga seotud toimingutest, keskkonnakaitsest ja planee­rimisest kuni sõjanduse ja sta­tistikani välja. Maa-ameti geoportaali on loodud üle 50 eri­neva temaatilise elektroonili­se kaardirakenduse, mis pide­valt uuenevad ja täienevad. Nii et kui näete pilvitul ja päikseli­sel päeval maa-ameti lennukit taevas tiire tegemas, siis või­te kindel olla, et aerokaamera ja laserskanner jäädvustavad taas kõik selle, mis neile maa peal n-ö silma jääb.

Mida saab teada maa-ame­ti geoportaalist? Geoportaal on juurdepääsuks Eesti kõige mahukamatele kaardikogu­dele ja riiklikele ruumiandmetele ehk asukohaga seotud andmetele. Portaali kaardiser­veri kaudu näeb topograafili­si aluskaarte (Eesti põhikaart), ortofotosid, ajaloolisi kaar­te, mere-, mulla- ja maardla­te kaarte, katatriüksusi, loo­duskaitse, pärandkultuuri ja muinsuskaitse objekte, transpordivõrke ja haldusüksusi, tehingute ja aadresside and­meid ja planeeringuid.

Portaalist on lihtne leida otsitavat piirkonda, kontrolli­da kinnistul kehtivaid piiran­guid, ennustada võimalikke ohte keskkonnale (näiteks üleujutusalad, ohtlikud ettevõt­ted), otsida aadresse ja kohani­mesid ning teha kindlaks nen­de asukoht. Kinnisvara aren­dajatele ja omanikele on oluli­ne teada, kas kinnistul või sel­le lähedal on teid, veekogusid, kaitsaluseid objekte, tehnovõr­ke vmt, mis võivad kitsendada tegevust just sellel kinnistul.

Maaomanikele, arendaja­tele, planeerijatele, omavalit­suste töötajatele jt on suureks abiks planeeringute kaardirakendus, mis annab ülevaa­te nii kehtestatud kui ka me­netluses olevatest planeerin­gutest. Valdav osa planeeringujoonistest pärineb omavalitsustelt; geoportaali kaudu saab neid vaadata koos katast­riüksuste, kitsenduste, keskkonnaregistri maardlate ja riikliku teeregistri avalike tee­de andmetega.

Aastast 2008 pakub maa­ameti geoportaal lisaks WMS­teenust, mis võimaldab GIS-tarkvara kasutavatel ettevõt­jatel kasutada aluskaarte, katastripiirejptkaardikihte oma äri edendamisel või nutirakenduste loojatel teha telefonide­le põnevaid kaardiäppe. Sa­muti saab WMS-teenust kasu­tada ülemaailmsetes (Google Maps, Arcgis.com) veebipõhistes kaardirakendustes.

Populaarsust kogub digitaalne põhikaart. Üha rohkem ka­sutajaid kogub maa-ametis äs­ja valminud uudne Eesti digi­taalne põhikaart, kus kogu Eesti territoorium on esma­kordselt kaetud laserskane-rimise abil täpsustatud samakõrgusjoonte ja kõrguspunktidega. Uuenenud on ka kaar­di kujundus, pinnavormide esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust. Tegu on kõi­ge detailsema kogu Eestit kat­va kaardiga, mida igal aastal uuendatakse ning mida erinevate teemakihtide kuvami­seks kasutab aluskaardina Eesti avalik sektor. Kaart on suu­reks abiks ka neile, kes soovi­vad tutvuda oma lähiümbru­sega, hinnata samakõrgusjoonte abil maastiku atraktiiv­sust või analüüsida keskkon­namõjusid.

Andmed sünnivad koos­töös teiste ametkondadega. Üks või teine kaardikiht (näi­teks teed või hooned) ei ole tä­napäeval enam lihtsalt teede või hoonete kujutised kaardil, vaid ruumikuju omavad ob­jektid, mis on seotud neid ise­loomustavate andmetega. Te­gu on ulatusliku andmemahuga, mille haldamine, ava­likustamine, uuendamine ja kasutamine käib koostöös teiste riigiasutustega. Näiteks transpordivõrkude andmeid haldab maa-amet koos maanteeameti (peatus.ee), tehnili­se järelevalve ameti ja veetee­de ametiga.

Kuid kaardiandmetesse panustavad veel paljud teised: keskkonnateabe keskus, statis­tikaamet, päästeamet, muin­suskaitse amet, Riigimetsa Majandamise Keskus, kohali­kud omavalitsused, haridus-ja teadusettevõtted jne.

Näiteks tänavusel pärandkultuurile pühendatud aas­tal on huvitav ringi vaadata kultuurimälestiste ja pärand­kultuuri kaardirakendustel ja kaardil asuvale muinsuskaitseobjektile klõpsates pärida infot otse kultuurimälestiste registrist.

Vaata veebist

http://geoportaal.maaamet.ee/

Maa-ameti geoportaali veebiaadress, kus eraldi alajaotuse­na saadaval ka kõik kaardirakendused.

Äripäev (Tööstus), 21.05.2013

 

2013-05-21T10:00:00+00:00Teisipäev, 21. mai, 2013|Uudised|