Kuni aastani 2020 on Eesti maaettevõtjal maaelu arengu toetuseks kasutada ligi miljard eurot. Raha taotlemisel on palju erinevusi senisega võrreldes. Mis teisiti hakkab olema, sellest räägib põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Millised on algaval rahastamisperioodil toetuste jagamise prioriteedid?
Ei saa vaadata prioriteete selle järgi, kui palju üks või teine valdkond toetust saab, vaid kui palju on valdkondade rahastamine muutunud võrreldes eelmise rahastamisperioodiga. Üks selline valdkond on teadus- ja arendustegevuse ning infoleviga seonduv. Kõrvutades mõne teise toetusmeetmega, on rahasummad küll väiksemad, kuid varasemast siiski märksa kopsakamad. Näiteks saab ettevõtja küsida toetust projektile, mille raames töötab välja uue toote. Soovitakse, et tootjad hakkaksid senisest enam teadustulemusi kasutama ning teadlaste ja nõustajatega rohkem koostööd tegema.
Täiesti uus toetus on ette nähtud lühikeste tarneahelate edendamiseks, et põllumees jõuaks oma kaubaga otse tarbijani ning parandaks oma positsiooni tameahelas. Selle meetme kaudu saaksid toetust küsida toiduvõrgustikud, taluturud ja teised.
Kindlasti on suurte arenguvõimalustega valdkond ühistegevus. Ühistutele on ette nähtud erinevad toetusmeetmed ja erandid. Näiteks investeeringumeetmete kaudu saavad ühistud soetada ka liikuvtehnikat, kuigi muidu me traktorite ostmist nende meetmete kaudu valdavalt ei toeta. Traktoreid ja muud liikuvtehnikat saavad osta vaid ühistud, aiandussektori ettevõtted ja väikeettevõtted, kelle aastane müügitulu on kuni 200 000 eurot.
Töötleva tööstuse investeeringumeetmes-se on lisatud ühistulise suurprojekti toetamise võimalus. On veel toetusmeetmeid, kus ühistutele on loodud paremad tingimused, näiteks küsitakse neilt mõnes meetmes väiksemat omafinantseeringut.
Mitmed Eesti ühistud on maaelu arengukava toetuste abil tuule tiibadesse saanud. Peame ühistegevuse laienemist ja arengut jätkuvalt vajalikuks, selleks jätkame tootjarühmade loomise toetamist.
Rääkige lähemalt ühistulisest suurprojektist, kas mõni suur ühine projekt on reaalselt sündimas?
Põllumehed on kaua mõelnud uue, põllumeestele kuuluva piimatööstuse rajamisest – see on näiteks üks suurprojekt. Samamoodi on oodatud teiste põllumajandustootmise valdkondade projektid. Töötleva tööstuse investeeringumeetme kaudu saab ühistu taotleda raha niisuguse suurprojekti jaoks. Maksimaalselt saab toetust -13,4 miljonit eurot, aga see summa võib veelgi kasvada. Varem sellist võimalust polnud.
Valime välja 1-2 suuremat sektoriülest suurprojekti, mida toetame suurema summaga. Need investeeringud peaksid märkimisväärselt suurendama põllumajandussektori konkurentsivõimet.
Kas on veel sektoreid, millele tehakse toetuste andmisel erandeid?
Aiandussektor. Aiandusettevõtted saavad osta liikuvtehnikat ning põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise (nn maaparandusmeetme) alt niisutussüsteemide loomiseks raha küsides on neile ette nähtud kõrgem kaasfinantseerimise määr. Täiesti uus on keskkonnasõbraliku aianduse toetus, kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse raames lisandub uusi toetatavaid kohalikke põllukultuure ning puuvilja- ja marjasorte.
Väide, et aiandussektor polegi varem toetustele ligi pääsenud, on küll müüt. Eelnenud perioodidel on aiandussektoril olnud teiste sektoritega võrdne juurdepääs koolitus-, investeeringu- ja keskkonnatoetustele. Uuel perioodil lihtsalt plaanime, et Eesti isevarustatuse parandamiseks vajab aiandussektor lisatõuget.
Kuidas on muutunud toetuste rahaline maht?
See on tõesti muutunud, sest prioriteedid ja rõhuasetused teisenevad. Näiteks maaelumitmekesistamise osas on eelarve pigem vähenenud, kuna mõningaid tegevusi turismi valdkonnas me uuel finantsperioodil ei toeta. Töötleva tööstuse investeeringumeede on kasvanud, sest tööstuse arengust sõltub kogu põllumajandussektori edukus. Põllumajandusettevõtete investeeringutoetuse summat vaadates tundub, nagu oleks meede väiksemaks jäänud, kuid tegelikult mitte – põllumajandusinvesteeringud saavad toetusi ka teiste meetmete kaudu. Oma toetus on väikestele põllumajandustootjatele ning plaanime anda laene ja garantiisid, mis on samuti investeeringute toetamine.
Kas toetust taotledes peab ettevõtja midagi varasemast teisiti tegema?
Jah, kõikides meetmetes on muutusi nõuetes taotlejale, kriteeriumitele ja hindamisele. Toetuse protsendimäärad ja kaasfinantseerimise määrad võivad senisest erineda.
Minu veendunud soovitus taotlejale: kui tahate olla raha taotlemisel edukas, palun lugege vastavad MAK-i meetmelehed ning meet-memäärused põhjalikult läbi. Maakondades tulevad ÜPP-d (ühine põllumajanduspoliitika -toim.) tutvustavad infopäevad, kus antakse põhjalik ülevaade otsetoetustest ning maaelu arengukava investeeringu- ja keskkonnatoe-tustest, samuti paneb PRIA meetme avanedes taotlemisinfo kodulehele üles.
Üks sisuline erinevus on hinnakataloog. Millega on tegu?
Hinnakataloog puudutab investeeringuid seadmetesse ja masinatesse. Senini küsiti taotlejalt kolme hinnapakkumist, kuid nüüd ei kontrolli PRIA kulutuse mõistlikkust enam hinnapakkumiste abil, vaid hinnakataloogi kaudu. Kõik masinamüüjad kannavad sinna oma pakutavad masinad ja seadmed. Rahataotleja märgib taotluses konkreetse mudeli, millele toetust soovib. Toetust saab põllumajanduse investeeringutoetuse raames taotleda üksnes hinnakataloogi kantud masinatele ja seadmetele. Põhimõtteliselt on hinnakataloog veebikeskkond. See on juba avatud ja masinamüüjad saavad seadmed sinna sisse kanda. Tõsi, hinnakataloogi saame rakendada vaid seadmete, mitte aga muude investeeringute, näiteks ehitustööde toetamisel. Toetust makstakse kas hinnakataloogi kantud piirhinna või reaalse kulu alusel, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem.
Kas raha taotlemiseks on vaja tulla PRIAsse või saab selle koduarvutis ära teha?
Taotluse saab saata e-kirjaga, ise kohale tulema ei pea. Elektrooniline taotlemine kogub populaarsust. Näiteks pindalatoetuste e-taotlemine töötab väga hästi, umbes pooled tulid eelmisel aastal elektrooniliselt. Investeeringutaotluste e-taotlemise lahendust me praegu arendame, loome taotlemiseks eraldi keskkonna. Pikas perspektiivis läheb põllumajandustoetuste taotlemisega vast samamoodi nagu tuludeklaratsioonide esitamisega – me ju enam õieti ei mäletagi, kuidas neid paberkandjal esitati. Põllumehed on arvutiga sinasõbraks saanud ja veebi kaudu asjaajamine pole probleem.
Milline on meetmete avanemise ajakava?
Kõik meetmed on aasta peale laiali jaotatud. Meetmete käivitamiseks tuleb vastu võtta meetmemäärused, millega ministeerium praegu aktiivselt tegeleb. Esialgse toetuste ajakava oleme PRIA veebilehel juba avalikustanud. Plaan on selline, et põllumajanduse investeeringumeetme esimene taotlusvoor avaneb jaanuaris ja kevadel võiksid taotlejad saada esimesed rahastamisotsused.
Rahataotlemisel on paljud nüansid muutunud. Kas ettevõtja saab taotlusega ise hakkama või tuleb konsultant appi võtta?
Mõistagi pole rahataotlemine teab kui lihtne, aga sellega peaks ilma kõrvalise abita hakkama saama. Abivajaduse üle otsustab iga taotleja ise. Omalt poolt püüame taotlemist kõigiti kergemaks teha, sama eesmärki täidab elektroonilise taotlemise võimaluste arendamine.
Kas meil on lõppevast rahastamisperioodist summasid üle jäämas?
Pigem mitte. Tahame kindlasti jõuda selleni, et raha üle ei jää. Saame praegust raha kasutada kuni 2015. aasta lõpuni.
OTSETOETUSTE MAKSMISELE LISANDUB KESKKONNASÄÄSTU ASPEKT
Peale investeeringutoetuste on põllumeeste kasutada otsetoetused, mille maksmise juures on samuti mõndagi uut.
Uuest aastast muutuvad otsetoetused mitmeosaliseks ja jagunevad nii:
• ühtne pindalatoetus – 75,5 mln eurot,
• kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus ehk nn rohestamine -34,3 mln eurot,
• toetus alustavatele noortele põllumajandustootjatele – 0,35 mln eurot,
• toetus väiketootjatele (see ei ole eraldi summa, vaid sisaldub teistes otsetoetustes – toim.) – 8,9 mln eurot,
• põllumajandustootmisega seotud toetused: piimalehma, ammlehma, ute ja kitse ning puu-ja köögivilja kasvatamise toetus – 4,25 mln eurot.
Põhimõtteline muudatus: otsetoetuste saamiseks tuleb põllumehel rohkem järgida keskkonnasäästlikke põllumajandustavasid. Seda nimetatakse rohestamiseks. Kuna rohestamine on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast aastani 2020, on see kohustuslik, et intensiivne põllumajandus võimalikult vähe keskkonda koormaks. Rohestamiseks tuleb toetusaluste hektarite arvu alusel kasvatada vähemalt kahte või kolme põllukultuuri (seda nimetatakse mitmekesistamiseks), säilitada olemasolev püsirohumaa ja määrata ökoloogilise kasutusees-märgiga alad. Nõuded sõltuvad põllumajandustootja maade suurusest. Näiteks alla 10 hektari suuruse maakasutusega tootjad on vabastatud mitmekesistamise nõudest. Täielikult on rohestamise nõudest vabastatud ma-hetootjad ja põllumehed, kes saavad toetusi väiketootjate skeemi alusel.
Põhjalikumat infot otsetoetuste kohta vaata http://agri.ee/et/pollumajanduseotsetoetused-2015-2020
KOMMENTAAR
Ivari Padar,
põllumajandusminister
Eesti põllumehed on toetustega targalt toimetanud ning see kajastub meie põllumeeste konkurentsivõimes ja toodangu kvaliteedis.
Kui võrrelda põllumeeste seisu SAPARDi programmi alguses ja täna, siis see on nagu öö ja päev. Toetuste eest on palju tehtud ja täna ei saa küll keegi öelda halba meie põllumeeste konkurentsivõime ja toodangu kohta. Eesti põllumehed paistavad Euroopa kontekstis silma just suure kontsentreerumisega – meil käib põhiline tootmine suurüksustes, seevastu mujal Euroopas on hästi levinud perefarmi mudel.
Praegu on põllumajanduses tulipunktis turustamine. Meil on korralik kvaliteetne kaup, toota oskame me hästi, aga see tuleb nüüd ka maha müüa. Põllumajandusministeeriumi fookus peab olema senisest enam müügil. Seega näen, et palju investeerida tuleks müügiahelasse ehk tööstustesse. Ühistuline tegutseminegi saab järjest tähtsamaks ja seda toetame ka.
Lisaks igapäevane sättimine, eks meil on veel palju lautasid, mis vajaksid investeeringuid. Samuti tahame ellu viia printsiibi: üks suits -üks töökoht. Ehk et maal elav inimene tekitab endale elamise juurde ka ühe põllumajandusliku töökoha. Näen seda omast käest (Padar on ise pärit Võrumaalt Navi külast ja seal on tal talu – toim.), et teistmoodi piiriäärsetel aladel ei saagi.
Millal saab Eesti põllumees toetuste poolest võrdseks Belgia põllumehega? Me ei peaks nurisema. Osa sisendeid (näiteks maa) on meil palju odavamad. Aastal 2020, kui arvestada maaeluarengukava toetused ja otsetoetused kokku, ei jää me oma summaga enam ELi keskmisest toetusest maha. Ei saa teha järeldusi ainult toetuste järgi, vaid arve peab vaatama koos.
Aavo Mölder,
Tartu Agro juhataja
Põllumehed tegelevad nüüdsel ajal ellujäämisega ja naljalt investeerimist ei plaani – selleks pole lihtsalt raha. Jah, me teame küll, kuhu oleks vaja investeerida, kuid praegu mõtleme pigem sellele, kuidas toime tulla olukorras, kui börsihinnad on väga madalad, sealihale ja piimale maksame peale. Lähiaegadel on investeeringutel kriips peal, sest me ei saa omafinantseeringut kokku.
Praegune Vene turu kriis erineb 1990ndate lõpu rublakriisist. Siis olid hädad rohkem oma poiste tekitatud, aga praegu on kogu Euroopa turg kinni ja liidusisene surve tarbijahindadele väga suur. Ka pole päris lõpuni selged kriteeriumid, mille järgi rahataotlejaid hindama hakatakse.
Mis puudutab otsetoetusi ja rohestamist, siis muidugi ei taha ükski põllumees keskkonnale liiga teha ning tehnoloogia, mida suuremad ettevõtted juba kasutavad, on keskkonnasõbralik. Samas näen, et keskkonnanõue-tega keeratakse vinti üle ega analüüsita, mida ühe või teise asja nõudmine ettevõttele rahaliselt tähendab. Näiteks kui enne pidi läga hoidlas hoidma neli kuud ja nüüd kaheksa kuud, siis see nõuab investeeringuid. Loodust ei tohi saastada, kuid ei saa töötajate palgapäeva või pangale laenumakset vahele jätta. Mõelge ise – Tartu Agro on üks efektiivsemaid põllumajandusettevõtteid Eestis, kuid meilgi on raske neid keskkonnasäästunõudeid täita, mis siis vähem efektiivsetest tootjatest rääkida.
Otsetoetused moodustasid Tartu Agro käibest 11-12 protsenti ja loomulikult on raske kohaneda nende vähenemisega. Samas võiks kõik põllumajandustoetused kaotada ja konkureerida juba hoopis teiste hindadega. Meil ei mõelda selle peale, et siis tuleks raha mitte toetustest, vaid tarbijatelt.
Kristina Traks, 11.11.2014, Valgamaalane (erileht), lk 4-5.
